Vesuuv

Vesuuv
	Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt
Kõrgus	1281 m
Asukoht	Itaalia
Tüüp	Kihtvulkaan
Purskas viimati	1944
Koordinaadid	40° 49′ 17″ N, 14° 25′ 32″ E

Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. See asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.

Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajaloos olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega.

Pursked

AD 79

Pikemalt artiklis 79. aasta Vesuuvi vulkaanipurse

Vesuuvi kõige kurikuulsam purse toimus 24. augustil 79, kui see mattis vulkaanilise tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp.

Hilisemad

Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral, teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Ehkki Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest vulkaan on ka varem üllatanud ootamatute ja suurt kahju põhjustanud pursetega (tasub meeles pidada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese).

Galerii

Vesuuv Napoli linna taustal

Vaata ka

Vesuuvi rahvuspark

Välislingid

Vesuuv – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Parco Nazionale del Vesuvio