Viimsi vald

Viimsi vald
	Viimsi valla lipp Viimsi valla vapp
	Pindala: 73,3 km² (2017)
	Elanikke: 23 018 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 314 in/km²
	EHAKi kood: 0890
	Keskus: Viimsi

See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond).

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Ajalugu

Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.

Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on "Taani hindamisraamatus" 1241. aastast. Sealses nn Suures Eestimaa nimistus on esmamainitud Revala kihelkonna Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla Uainrat (hääldus: Vianra, Viama).

1219. aastal ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miiduranda 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.

Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.

Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.

Pirita küla (211 ha ja 170 elanikuga) liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga.

Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, Rannarahva muuseum.

Juhtimine

Viimsi vallavolikogu esimees

1990–1993 Ants-Hembo Lindemann
1993–1996 Hillar Pappel
1996–1998 Aado Vahtra
1998–1999 Kalev Villem
1999–2005 Madis Saretok
2005–2013 Aarne Jõgimaa
2013.01–2013.10 Priit Robas
2013.11–2014.06 Ain Pinnonen
2014.07–2014.09 Jan Trei
2014.09–2015.05 Priit Robas
2015.05–05.2017 Mailis Alt
21.06.2017–17.10.2017 Mari-Ann Kelam (IRL) ja aseesimees Ain Pinnonen (SDE)
19.10.2017 - 08.11.2021 Taavi Kotka
11.11.2021 - 11.04.2023 Lauri Hussar
18.04.2023 Atso Matsalu

Viimsi vallavanem

Ants-Hembo Lindemann	20.12.1990–20.06.1995
Lembit Aulas	16.08.1995–29.10.1996
Kaido Metsma	30.10.1996–12.11.2002
Enn Sau	13.11.2002–28.11.2005
Urmas Arumäe	29.11.2005–18.08.2008
Haldo Oravas	09.09.2008–11.11.2013
Alvar Ild	12.11.2013–12.05.2014
Jan Trei	13.05.2014–25.06.2014
Andres Kaarmann	01.07.2014–01.09.2014
Jan Trei	02.09.2014–22.05.2015
Alvar Ild	27.05.2015–16.01.2017
Rein Loik	17.01.2017–06.11.2017
Siim Kallas	07.11.2017–11.02.2019
Laine Randjärv	12.02.2019–10.12.2019
Illar Lemetti	14.01.2020–

Asustus

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

Alevikud

Viimsi, Haabneeme.

Külad

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.

Loodus

Maismaa osa on 47 km², poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m), merepiir 43,7 km.

Maastiku kaitsealad: Mäealuse maastikukaitseala, Haabneeme ja Lubja klindiastangu maastikukaitsealad, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala, Naissaar on alates 1995. aasta märtsist looduspargi staatuses ning Prangli ja Aksi saared on maastikukaitsealad.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel^[4]	Arvestuslik rahvaarv (arvestatud rännet) 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel^[4]	Rahvastiku- registri järgi
2001	8012	8057	5758
2002	8049	9392	7424
2003	8134	10 660	9253
2004	8209	11 257	9961
2005	8409	12 022	10 830
2006	8541	13 522	12 403
2007	8541	14 743	13 570
2008	8705	15 876	14 764
2009	8868	16 593	15 552
2010	9070	17 229	16 232
2011	20 010		16 798
2012			17 289
2013			17 673
2014			17 934
2015			18 163
2016			18 428
2017			19 042
2018			19 782
2019			20 580
2020			20 728
2021			21 358
2022			21 974
2023			22 477
2024			22 889