Viktor Zolotov
| Viktor Zolotov | |
|---|---|
 Viktor Zolotov 2019. aastal | |
| Sünniaeg | 27. jaanuar 1954 |
Viktor Vassiljevitš Zolotov (Ви́ктор Васи́льевич Зо́лотов; sündis 27. jaanuaril 1954 Sasovos, Rjazani oblastis) on Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardija) direktor - Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Vägede ülemjuhataja, armeekindral.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis töölisperekonnas. Ajateenistus Nõukogude armees kulges KGB-le alluvates piirivalvevägedes, astus NLKP-sse. Pärast ajateenistust asus tööle KGB 9. valitsusse, mis tegeles Nõukogude Liidu juhtkonna kaitsmisega. [1]
1991. aasta augustiputši ajal turvas Venemaa presidenti Boriss Jeltsinit (19. augustil 1991 seisis viimase kõrval Moskvas tanki peal). Samal aastal asus tööle vastloodud Föderaalsesse Kaitseteenistusse, mis tegeles Venemaa juhtkonna kaitsmisega. Temast sai Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki ihukaitsja. Peterburi linnavalitsuses tutvus ta tulevase Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kellest sai tema džuudo ja poksi treeningpartner, Zolotov oli ühtlasi ka Putini ihukaitsja. [2]
Aastal 1992 oli ta üks turvafirma "Baltic Escort" asutajaid, tema kompanjoniks oli Roman Tsepov, keda sageli kirjeldatakse, kui vahendajat kuritegeliku maailma ja ametliku Peterburi vahel. Üks "Baltic Escorti" kliente oli neil aastatel Peterburi abilinnapea Putin, nagu Tsepov 2003. aastal ajakirjale "Gorod" antud intervjuus meenutas. Ta selgitas, et linnapea kantselei palkas ettevõtte Putinit valvama, sest kuigi tal ei olnud õigust riiklikule kaitsele, oli "tõsiseid põhjusi arvata, et tema elule valmistatakse ette kallaletungikatset." [3] 1996-1999 oli Zolotov Tsepovi ihukaitsja.
2000-2013 oli Zolotov Venemaa presidendi julgeolekuteenistuse ülem. Septembris 2013 nimetati ta Venemaa siseministeeriumi sisevägede ülema asetäitjaks. 12. mail 2014 nimetas Venemaa president ta Venemaa siseministri asetäitjaks - siseministeeriumi sisevägede ülemjuhatajaks.
5. aprillil 2016 nimetati ta vastloodud Venemaa Rahvuskaardi (Rosgvardija) ülemjuhatajaks. [4] Samal päeval nimetati ta Venemaa Julgeolekunõukogu liikmeks. [5]
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on tuntuks saanud ka muudel põhjustel: sõprus Tšetšeenia diktaatori Ramzan Kadõroviga, ähvardus opositsiooniliidrist Aleksei Navalnõist "hakkliha teha" ja tema perekonna kahtlane miljonite dollarite väärtuses eliitmaa omandamine. [3]
Endise GRU kõrgema ohvitseri ja luureajaloolase Boris Volodarski sõnul kuulub Zolotov Vladimir Putini kõige lähemasse sõprade ringi. [6]
18. oktoobril 2018 hindas poliitik ja Korruptsioonivastase Sihtasutuse asutaja Aleksei Navalnõi Zolotovite perekonna kinnisvara väärtuseks 3,5 miljardit rubla.[7]
23. augustil 2018 avaldas Navalnõi oma veebisaidil juurdluse, milles väideti, et Vene kaardiväe juhtkond ostis oma töötajate toitmiseks kõrgendatud hindadega toitu, milles peamine süüdistatav oli Viktor Zolotov. [8] Kaks nädalat hiljem avaldas Zolotov videosõnumi, milles kutsus Navalnõi duellile lubades opositsionäärist "mahlase karbonaadi" teha, viidates, et Navalnõi levitab tema vastu "laimavad väljamõeldisi”, mida “pole kombeks lihtsalt andeks anda." [9] Navalnõi abikaasa peab sellist sõnavõttu ähvarduseks kogu oma perekonna vastu: "Ma pean seda ohuks nii Alekseile kui ka kogu meie perele. See on ähvardus jultunud bandiidilt, kes naudib oma karistamatust." [10] 18. oktoobril 2018 võttis 25. augustist 14. oktoobrini vahi all olnud Navalnõi Zolotovi väljakutse vastu ning valis koha ja “relva”: otsedebati mõnel Venemaa üleriigilisel telekanalil või tema YouTube’i kanalil, andes Zolotovile nädal aega vastamiseks. [11][12] 19. oktoobril 2018 keeldus Zolotov debatil osalemast, öeldes, et kutsus Navalnõi “spordivõistlusele”. [13]
Sama aasta detsembris esitas Zolotov Navalnõi vastu Moskva Lublini rajoonikohtule kohtuhagi nõudes oma maine rikkumise eest miljon rubla. Kohus jättis nõude rahuldamata.[14]
Sanktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]6. aprillil 2018 kehtestas USA talle viisa- ja majandussanktsioonid.[15][16] 15. märtsil 2019 kehtestas Kanada talle seoses nn. Kertši intsidendiga viisa- ja majandussanktsioonid.[17]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2022. Vaadatud 3. mail 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ The Untold Secrets of Russia's Master Spy in America after the End of the Cold War, Putnam Adult (24 January 2008), ISBN 0399154396, pp. 298–301.
- ↑ 3,0 3,1 https://www.occrp.org/en/investigations/i-already-knew-who-was-behind-her
- ↑ http://publication.pravo.gov.ru/Document/View/0001201604050055
- ↑ http://kremlin.ru/events/president/news/51647
- ↑ https://www.svoboda.org/a/1906718.html
- ↑ https://www.dw.com/ru/%D0%BD%D0%B0%D0%B2%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9-%D0%BD%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B0%D0%BB-%D0%B7%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0-%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%87%D0%B0%D1%81%D1%82%D0%BD%D1%8B%D0%BC-%D0%BA-%D1%83%D0%B1%D0%B8%D0%B9%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83-%D0%BD%D0%B5%D0%BC%D1%86%D0%BE%D0%B2%D0%B0/a-45941746
- ↑ https://navalny.com/p/5928/
- ↑ https://www.rbc.ru/society/11/09/2018/5b9781dc9a794753a65b413e?from=main
- ↑ https://www.kommersant.ru/doc/5347637
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2022. Vaadatud 11. mail 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.kommersant.ru/doc/3773690
- ↑ https://www.rbc.ru/society/19/10/2018/5bc992579a79475751c30510?from=main
- ↑ https://www.rbc.ru/politics/13/01/2019/5c3b29349a7947daa4ac7821
- ↑ https://ria.ru/20180406/1518078552.html
- ↑ https://novayagazeta.ru/articles/2018/04/07/76090-nakazanie-za-skvernye-postupki
- ↑ https://ria.ru/20190315/1551847767.html