Mine sisu juurde

Voldemar Ilja

Allikas: Vikipeedia
Voldemar Ilja esinemas EELK Usuteaduse Instituudis 4. novembril 2010

Voldemar Ilja (13. november 1922 Tsiistre, Misso vald16. detsember 2010 Tallinn) oli eesti vaimulik, teoloog ja (kiriku)ajaloolane.

Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja Petseri lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima, kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. 1943. aastal sai mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Voldemar Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrvale ja läks metsavennaks (asus nn rohelisse leegioni). Aastal 1953, pärast Stalini surma korraldati metsas haarang ja Voldemar Ilja arreteeriti. Ta käis läbi kõik Eesti vanglad ning saadeti Arhangelski oblastisse metsatööle. Aastal 1954 sai ta vabaks.

Vastseliina Katariina koguduse õpetaja Ago Viljari tutvustas Voldemar Iljat külas viibivale peapiiskop Jaan Kiivitile ja kõrgema katsekomisjoni juhatajale Evald Saagile. Voldemar Ilja oli ka rohelises leegionis õppinud (keeli). Voldemar Ilja asuski aastal 1955 õppima Tallinna Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni. Pastoriks ordineeriti Voldemar Ilja 5. septembril 1956. Õpingud lõpetas ta aastal 1962.

Aastatel 19561967 teenis ta Petseri Peetri kogudust. 19671978 teenis ta Võnnu Jakobi kogudust. Nõmme Rahu kogudust teenis ta aastatel 19781999.

Voldemar Ilja suri 16. detsembril 2010 ja ta maeti 28. detsembril 2010 Hiiu-Rahu kalmistule[1].

Tegevus teoloogi ja ajaloolasena

[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Ilja on uurinud hernhuutluse ajalugu Eesti- ja Liivimaal. Ta kaitses 1967. aastal EELK Usuteaduse Instituudis magistritöö teemal Reformatsiooni ettevalmistavad liikumised XIV sajandi Böömimaal ja 1995. aastal Helsingi Ülikoolis doktoritöö Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti), 1730–1743 ning avaldas kokku kuus raamatut vennastekoguduse ajaloost.

Voldemar Ilja vend Evald Ilja oli vaimulik Tudulinna, Palamuse, Äksi ja Vara Brigitta koguduses.

  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730–1743 (1995)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti). II, 1744–1764 (2000)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729–1750. III (2002)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1750–1765. IV (2005)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1766–1817. V (2006)
  • Vennastekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) : palvemajad. VI (2010)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]