Alfred Hitchcock
Sir Alfred Joseph Hitchcock (13. august 1899 London – 29. aprill 1980 Los Angeles) oli briti filmilavastaja. Alustanud filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus ta 1939 Hollywoodi.
Loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei puudunud kentsakas huumor.
Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud.
Hitchcock ise pidas olulisimaks oma töödest filmi "Linnud", mis põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil.
Biograafia
Alfred Hitchcock sündis 13. augustil 1899 Londonis Leytonstone'is. Teda kasvatati rangete katoliiklike põhimõtete järgi ning ta käis jesuiitide juhitud Saint Ignatius College'is. Hitchcocki isa suri, kui poeg oli ainult neljateistkümneaastane. Ta pidi lahkuma koolist, kuid jätkas õpinguid omal käel. Muuhulgas käis Hitchcock teatris ja kinos ning tutvus USA filmiajakirjadega.
1920. aastal avas Londonis oma stuudio USA filmistuudio Famous Players-Lasky, kuhu Hitchcock sai tööd. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal oli ta režissööri abi. Kahjuks lõpetas stuudio õige pea oma töö Suurbritannias. Hitchcock võeti seejärel režissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse. Tema karjäär režissöörina algas lõpuks briti-saksa koostööfilmiga "The Pleasure Garden" (1925)
1921. aastal oli Hitchcock tutvunud oma tulevase abikaasa Alma Reville'iga. Viis aastat hiljem nad abiellusid ning neil oli üks tütar, kes sündis 1928. aastal. Alma Reville oli Alfred Hitchcockiga abielus kuni viimase surmani 1980. aastal.
Hitchcocki filmid saavutasid väga kiiresti edu. Enamik tema esimestest filmidest võeti väga hästi vastu, kuigi paljud olid häiritud Hitchcocki ebatüüpilisest stiilist. Algusest peale oli tema filmide teemaks mõrvad, kahtlustused, isegi seksuaalne külgetõmme.
1929. aastaks, kui Hitchcock tegi oma esimese helifilmi, "Šantaaž" (Blackmail), oli ta teinud üheksa tummfilmi ning tunnustatud kui parimaid briti režissööre. Sellele järgnes kolmteist helifilmi, kuni Hitchcock 1939. aastal Ameerikasse siirdus, lootes leida seal rohkem loominguvabadust. Tema esimene Ameerikas tehtud film, "Rebecca", võitis Oscari parima filmi eest 1940. aastal.
1943. aastal valmis Hitchcockil film "Kahtluse vari" (Shadow of a Doubt). Film oli tema filmidest esimene, mille tegevus toimus Ameerikas. Filmi peetakse tänapäeval üheks parimaks tema töödest, ning see oli ka tema enda lemmik.
USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi, kuni 1960. aastal ilmus "Psühho" (Psycho). See oli Hitchcocki kõige edukam film, mis tõi sisse 16 miljonit dollarit ning millega ka kriitikud rahul olid. Järgmine film, "Linnud" (The Birds), tuli 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks, kuigi ta tegi pärast seda veel viis filmi. Neist viiest tõusevad esile "Marnie" (1964) ja "Meeletus" (Frenzy) (1972).
Filmograafia
Tummfilmid
- "The Pleasure Garden" (1925)
- "The Mountain Eagle" (1926)
- "Üürnik" (The Lodger) (1927)
- "The Ring" (1927)
- "Downhill" (1927)
- "Champagne" (1928)
- "Easy Virtue" (1928)
- "The Farmer's Wife" (1928)
- "The Manxman" (1929)
Helifilmid
- "Šantaaž" (Blackmail) (1929)
- "Juno and the Paycock" (1930)
- "Murder!" (1930)
- "The Skin Game" (1931)
- "Rich and Strange" (1931)
- "Number Seventeen" (1932)
- "Waltzes from Vienna" (1933)
- "Mees, kes teadis liiga palju" (The Man Who Knew Too Much) (1934)
- "39 astet" (The 39 Steps) (1935)
- "Salaagent" (Secret Agent) (1936)
- "Sabotaaž" (Sabotage) (1936)
- "Young and Innocent" (1937)
- "The Lady Vanishes" (1938)
- "Jamaica Inn" (1939)
- "Rebecca" (1940)
- "Väliskorrespondent" (Foreign Correspondent) (1940)
- "Mr. & Mrs. Smith" (1941)
- "Suspicion" (1941)
- "Sabotöör" (Saboteur) (1942)
- "Kahtluse vari" (Shadow of a Doubt) (1943)
- "Päästepaat" (Lifeboat) (1944)
- "Nõiutud" (Spellbound) (1945)
- "Kurikuulus" (Notorious) (1946)
- "Paradine'i juhtum" (The Paradine Case) (1947)
- "Köis" (Rope) (1948)
- "Under Capricorn" (1949)
- "Stage Fright" (1950)
- "Võõrad rongil" (Strangers on a Train) (1951)
- "I Confess" (1953)
- "Dial M for Murder" (1954)
- "Tagaaken" (Rear Window) (1954)
- "To Catch a Thief" (1955)
- "The Trouble with Harry" (1955)
- "Mees, kes teadis liiga palju" (The Man Who Knew Too Much) (1956)
- "Vale mees" (The Wrong Man) (1956)
- "Peapööritus" (Vertigo) (1958)
- "Loodest põhja poole" (North by Northwest) (1959)
- "Psühho" (Psycho) (1960)
- "Linnud" (The Birds) (1963)
- "Marnie" (1964)
- "Lõhkine kardin" (Torn Curtain) (1966)
- "Topaas" (Topaz) (1969)
- "Meeletus" (Frenzy) (1972)
- "Pärandus" (Family Plot) (1976)
Välislingid
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |