Arvutitehnika
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2014) |
Arvutitehnika ehk tehniline informaatika (ka arvutustehnika; inglise keeles computer engineering) on informaatika haru, mis tegeleb arvutite ja arvutivõrkude riistvara konstruktsiooniga. Ta hõlmab arvutite, protsessorite, mälukiipide, kõvaketaste, printerite, kuvarite jms ehitust.[1]
Arvutitehnika piirid elektroonika ja elektrotehnikaga on hägusad.[1]
Arvutitehnikas on ühendatud mitu valdkonda (nt elektrotehnika ja informaatika), mida läheb vaja arvuti riistvara ja tarkvara arenduseks. Võrreldes programmeerijatega või elektrotehnikutega on arvutitehnikutel tavaliselt teadmised elektrotehnikas, programmeerimises ja tarkvara-riistvara ühendamises, mitte ainult ühes neist valdkondadest. Arvutiinsenerid on kaasatud paljudesse riistvara ja tarkvaraga seotud arvutitööstuse aspektidesse alates üksiku mikroprotsessori disainimisest ja personaalarvuti kokkupanemisest kuni vooluringide loomiseni.
See teadusharu ei keskendu ainult selle, kuidas arvuti ise töötab, vaid uurib, kuidas neid integreerida suurde pilti.
Tavalised arvutitehnikute ülesanded on näiteks tarkvara ja püsivara kirjutamine varjatud mikrokontrolleritele, VSLI kiipide disainimine, analoogsensorite disainimine, segatud signaalidega trükkplaatide disainimine ja operatsioonisüsteemide loomine. Arvutitehnikud sobivad ka hästi tegelema robootikaga.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Arvutitarkvarainsenerid
[muuda | muuda lähteteksti]Tarkvarainsenerid kohandavad, arendavad ja testivad tarkvara. Mõned tarkvarainsenerid disainivad, ehitavad ja hoiavad korras arvuti programme firmade jaoks. Osad loovad suuri interneti süsteeme firmadele. Teised loovad või installivad uut tarkvara või uuendavad arvutisüsteeme.
Tarkvarainsenerid saavad töötada rakenduste väljatöötamisel. See hõlmab uute programmide või rakenduste kirjutamist.
Arvutiriistvarainsenerid
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik riistvarainsenere arendab, loob, disainib ja testib mitmesuguseid arvutikomponente, näiteks trükkplaate, mikroprotsessoreid, ruutereid jne. Mõned täiustavad olemasolevat arvutiriistvara, et muuta see tõhusamaks ja kiiremaks. Suurem osa riistvarainseneridest töötab teaduslaborites või kõrgtehnoloogilistes tootmisettevõtetes.
Õpe
[muuda | muuda lähteteksti]Arvutitehnikat saab õppida Eestis kahes kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Hans Peter Gumm, Manfred Sommer. Einführung in die Informatik, 7. trükk, 2006, lk 1. Google'i raamat
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ekbert Hering, Jürgen Gutekunst, Ulrich Dyllong. Handbuch der praktischen und technischen Informatik, 2000. Google'i raamat
- Dietmar Moeller. Rechnerstrukturen: Grundlagen der technischen Informatik, 2002. Google'i raamat
- Wolfram Schiffmann, Robert Schmitz, Jürgen Weiland. Technische Informatik: Übungsbuch zur technischen Informatik 1 und 2, 2004. Google'i raamat
- Rolf Gübeli. Technische Informatik. 2. Mikroprozessor-Hardware und Programmiertechniken, 2004. Google'i raamat
- Peter Kopacek, Martin Zauner. Leitfäden der technischen Informatik und Kommunikationstechnik, 2004. Google'i raamat
- Wolfram Schiffmann. Technische Informatik 2: Grundlagen Der Computertechnik, 2005. Google'i raamat
- Gerhard H. Schildt, Daniela Kahn, Christopher Kruegel, Christian Moerz. Einführung in die technische Informatik, 2005. Google'i raamat
- Thomas Müller, Hans Käser, Rolf Gübeli, Rolf Klaus. Technische Informatik, 2005. Google'i raamat
- Dirk W. Hoffmann. Grundlagen der technischen Informatik, 2007. Google'i raamat
- Bernd Becker, Paul Molitor. Technische Informatik: Eine einführende Darstellung, 2008. Google'i raamat
- Vojin G. Oklobdzija. Computer engineering handbook: Digital systems and applications, 2008. Google'i raamat