Arutelu:Gustav Naan

Naan oli kontrastne tegelane, teatud asjades edumeelne, samas aga tagurlane. Tuleks mainida tema stalinistlikku ajalooraamatut. Ma ei saa aga aru, mis see Vladmir Hütt siia puutub?

Hütt oli teine samasugune 'jeestlane' ja Interrinde pooldaja. Naani intellektuaalse tasemega toda muidugi võrrelda ei saa. --Miacek 8. mai 2009, kell 10:20 (UTC)

Hütt oli minu meelest päris arvestatav filosoof, tõsisem kui Naan.

Niisugune paaripanemine pole asjakohane. Andres 8. mai 2009, kell 20:18 (UTC)

Rein Ruutsoo Hütist nii kõrgel arvamusel pole [1]. --Miacek, Poola kuningas 10. mai 2009, kell 07:49 (UTC)

Noh, ega Ruutsoo ei ütle ka, et Naan oleks tõsisem filosoof olnud. Mul on mulje, et Hütt tegi füüsikafilosoofina korralikku tööd, aga võin ka eksida... Andres 10. mai 2009, kell 08:00 (UTC)

Seda küll. Arvatavasti tegi ka Naan astronoomia ja füüsika filosoofiliste probleemide kallal ühtteist mõistlikku. Ta ise kiitleb ses artiklis tsiteeritud PM artiklis, et Lääne teostes on just tema nime Nõukogude Eesti filosoofidest kõige rohkem mainitud. --Miacek, Poola kuningas 10. mai 2009, kell 08:12 (UTC)

Noh, Naan on tuntud esiteks selle poolest, et ta varakult kaitses relatiivsusteooriat, ja teiseks oma artikliga, kus ta päästis Universumi sümmeetria sellega, et ta postuleeris selle antiainest teisiku. Kumbki ei vajanud ei filosoofilist ega füüsikalist sügavust. Hütt pistis ikkagi rinda tõsiste füüsikafilosoofiliste küsimustega, kuigi ma pole päris kindel, kui edukalt. Ehk võtame ükskord tema tööd ette. Andres 10. mai 2009, kell 09:35 (UTC)

---

Naan jäi lõpuni oma arusaamade juurde, mistõttu sai 1980ndate lõpus paljude silmis põlatud kujuks.

See ei puuduta ju kõiki tema arusaamu. Andres 8. mai 2009, kell 20:18 (UTC)

Jätsin selle lause välja, sest ta on ebatäpne, oletuslik ja tõendamatu. Andres 9. mai 2009, kell 04:42 (UTC)

Objektiivne suhtumine Naanisse eeldaks tema materjalide äranäitamist.

http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/aNaan%2C+Gustav/anaan+gustav/1%2C3%2C29%2CB/exact&FF=anaan+gustav+1919+1994&1%2C5%2C

http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/aNaan%2C+Gustav/anaan+gustav/1%2C3%2C29%2CB/frameset&FF=anaan+gustav+1919+1994+eessw~ana+autor&1%2C1%2C

http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/aNaan%2C+Gustav/anaan+gustav/1%2C3%2C29%2CB/exact&FF=anaan+gustav+1919+1994+toimetaja&1%2C23%2C

Siin ei ole kaugeltki kõik. Üks selline asi (loetu ja kuuldu põhjal). Samavõrra kui Naan oli reaktsionäär või vähemalt konservatiiv ajaloo asjus nii 1950. aastail kui ka 1980. aastate teisel poolel, osutus ta ometi selleks, kelle artikleid "Bürokraatia ja intelligents kodanlikus ühiskonnas", ja demograafiaalaseid artikleid jm. loeti huviga ja keda peeti edumeelseks, sest tema kirjutistes oli uudne aineesitus, mis stagneeruvas ja lamestavat mõtteviisi peale suruvas ühiskonnas mõjus värskena. Demograafia teema (iive, iive...) oli tollal valus, oli esil ajakirjanduseski, ja oli ka ilukirjanduses, mis siis rääkida Eesti rahva saatuse pärast muretsevate inimeste eraelulistest jutuajamistest. Naani ilmus ka mujal kui ainult Sirbis ja Vasaras, aga Naan muutus lõpupoole isiklike arvete õiendajaks ja reaktsionääriks, mispärast üks toimetaja keeldus teda avaldamast, ehkki sai nuhelda. Naan kuulus mingisse kõrgesse kosmoloogiaalasesse komiteesse vms. --Brita 9. mai 2009, kell 17:35 (UTC)

"Perestroika ajal esines ta Eesti iseseisvuse tuline vastane (avaldas nt Pravdas artikli «С ног на голову» ('Kõik pea peale!'))." Tuleks pravda üles otsida, see vajaks viidet. "Ebatraditsioonidlised arvamused" - kas see ei ole imelik väljendus? --Brita 4. juuni 2009, kell 09:10 (UTC)

Artikkel on eesti keeles tema veebis olemas [2], samuti võin saata venekeelse originaali, kui keegi tahab.Miacek (arutelu) 19. mai 2018, kell 20:59 (EEST)

Surnud link

Lingist raadiosaatele, mille kord lisasin, on ilmselt saanud 'surnud link'. Kas see saade leidub veel kuskil Interneti avarustes või tuleks link üldse kõrvaldada? --Miacek, Poola kuningas 29. jaanuar 2010, kell 16:32 (UTC)

ilmus romaan naanist, enn vetemaa kirjutatud. tuleks lisada kuskile?

See on kirjas, vaata artikli lõpupoole --Mona 9. juuli 2011, kell 18:07 (EEST)

On vist ka näidend. Andres (arutelu) 26. juuli 2015, kell 16:53 (EEST)

See näidend oli aastal 2008 lavastatud "Sigma Tau–C705", peaosas Rein Oja: [3]. --Juhan121 (arutelu) 26. juuli 2015, kell 19:13 (EEST)

Naani 1960ndate lõpus ja 1970ndate algul avaldatud artiklid, mida ta eelnevalt esitas Eesti teadus- ja projekteerimisasutustes ning loomeliitudes seminariettekannetena, said ülipopulaarseteks[2].

Filosoofilistel kaalutlustel ning füüsikalistel analoogiatel põhinevad tavatud arvamused ühiskonnaelu (näiteks võimu ja vaimu vahekorra, noorsooküsimuse, iibe ja abielu) kohta esseedes, mis ilmusid 1960.–1980. aastatel ajalehes Sirp ja Vasar, ajakirjades Horisont ja Looming, tegid temast mõneks ajaks arvamusliidri.

Need kaks lauset räägivad ühest ja samast asjat. "Roosa müra" kanti ette ka Kreutzwaldi päevadel, või vähemalt oli kavas. Andres (arutelu) 26. juuli 2015, kell 16:53 (EEST)

See märkus on endiselt jõus. Nende lõikude sisu tuleb liita. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 13:52 (EEST)

Veel detaile

Naan kaotas oma koha Nõukogude Eesti nomenklatuuris seoses parteilise karistusega 60ndatel aastatel.

See ei ole päris tõsi, küllap ka ENE peatoimetaja koht oli nomenklatuurne. Andres (arutelu) 27. september 2015, kell 14:46 (EEST)

Jah, see lause vajaks muutmist, ühtlasi kindlasti ka viitamist.--Hirvelaid (arutelu) 28. september 2015, kell 14:48 (EEST)

Jätaks ära. Selle asemel tuleks kirjeldada asja, mille eest ta parteilise karistuse sai, (selle kohta ilmus följeton "Krokodilis"). Mõte on peamiselt selles, et ta kaotas Keskkomitee liikme staatuse. Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 15:14 (EEST)

Võib ka nii. Me ei tea, millal keegi võtab sooviks see Krokodilli lugu lahti kirjutada.--Hirvelaid (arutelu) 28. september 2015, kell 15:55 (EEST)

Ma ei tea, kas on teisi allikaid peale följetoni enda. Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 16:11 (EEST)

---

Auaste pole teada? Ma arvan, et see on kellelegi teada. Kas perekonnaarhiivis leiduvad fotod on avaldatud? Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 16:09 (EEST)

Ega ma väga rahul ei ole. Miks ta sinna Pärnu 1944 sügisel saadeti, mis eesmärgil. Naan oli Pärnu rajoonikomitees kirjas kuni 1947 aastani. Veel enam paneb imestama: kus on Naani abikaasa, elukaaslased? Kas tõesti keegi ei tea? Kas Vetemaa raamatus siis polnud? Mis oli abikaasa neiupõlvenimi? Mälu järgi oli MGB valveteenistuse komendandi tütar. Siit ka Naani noorpõlve karjäär.Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 00:30 (EEST)

Rahul ei ole millega? Milleks on vaja artiklisse neiupõlvenime? Naani Pärnusse sattumine tundub mulle ebausutavana. Kus on kirjas, et ta oli rajoonikomitee kirjas? --Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 12:47 (EEST)

Nagu Naani kohta ikka öeldakse, et kuidagi oleme teemadega varjus. Ajaloolasena loomuikult tean, mis ja kus, siiski oleks vaja täpsust. Naan Pärnus on ajaloolastele poolt fikseeritud. Vaata allikaid, mis siin avaldatud. Kuid kas ta tegutses Pärnus ainult tsensorina? Oli see seotud parteiülesande või eriteenistusliku ülesandega? Tuleb minna arhiivi, tema toimik Pärnu rajoonikomitees arvelolekust on 1944-1947. Loomulikult on vaja teada Naani perekonda täpselt. Tema naine ei olnud niisama naine, Naan uhkeldas et äi on MGB tähtis nina, memuaarides viidatakse Kremli komandant? Kes: Rakov, Blohhin, kes? Naani karjäär on seotud äia toetusega. Hilisemad elukaaslased? Maimu Berg? Kas vastab tõele? Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 12:30 (EEST)

Vikipeedia artikkel ei ole ajaloouurimus, vaid peab tuginema varem avaldatud infole. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 13:43 (EEST)

Eks see ole ka internetiruumis olemas. Näiteks Naani ja memuaristide väited. Siiski oleks vaja ülekontrollida, et pada ei ajaks.Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 14:09 (EEST)

Jah, kõik peab tugineme avalikele andmetele (muidugi ka neile, mida veebia pole). Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 14:17 (EEST)

Naan ise kirjutas, et elas 1945–1950 Moskvas. Pärnu episood on kahtlane. --Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 14:26 (EEST)

Ajaloolased Naani jutu niisama ei uskunud , ja õieti tegid. Selgus et 1944 aasta sügisest tegelane Pärnus. Veelkord tema tsensori tegevus Pärnus on ajaloolaste poolt on tõestatud, vaata allikaid. Samuti on kättesaadav tema Pärnu rajoonikomitee toimik. Mis puutub aastasse 1945, siis see on tõenäoline aastaarv. Tsensori tegevus on fikseeritud just 1945 aastaga. Nüüd jääb veel fikseerida Pärnusse saabumise motiiv 1944 aasta sügisel. Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 14:47(EEST)

Nõus, pole vaja uskuda.

Miliseid allikaid? Kas seda, mis on tsensori jutu taga? Seda allikat ma vaatasin. Sama lakooniline (ühe lausega, ilma aastat mainimata) kuis siin.

Aastal 1943 suunati Naan Moskvasse parteikooli. On usutav. Mis asja tal Pärnusse oli?--Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 15:15 (EEST)

Palun tsiteeri, kuidas raamatus on öeldud. Midagi selle Pärnuga peab ikka olema. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 15:35 (EEST)

"Kohe pärast sõda oli Pärnus tsensoriks G. Naan". Oli ka teisi mainitud (nt tsensor Tartus) ja et piirkondlikeks tsensoriteks olid sageli rajoonikomitee sekretärid, kes poole kohaga olid tsensorid. Tsensorid allusid ENSV Kirjanduse ja Kirjastuskomitee Peavalitsusele ("Glavlitile"). --Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 15:51 (EEST)

Ajalooallikad ongi need, mis annavad meile teada Naani saabumisest Pärnusse novembris 1944. Nimelt avas EKP Pärnumaa Komitee toimiku Pärnusse saabunud Naani kohta, kes loomulikult end kohalikus parteiorganisatsioonis arvele võttis. Ajalooallikad fikseerivad , et Pärnus tegutses Naan ka tsensorina. Võimalik lahkumine Pärnust 1945. Justsiis alustab Naan ka kodanlike natsionalistide reaktsioonilise olemuse paljastamist Eesti Bolševikus. Loomulikult olen ma ka küsitlenud pereliikmeid, et olla absoluutselt veendunud selles, mida muud allikad väidavad :)Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 15:45(EEST)

Vahest Naan õppis Moskva parteikoolis (1943–1946) kaugõppe vormis?--Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 15:54 (EEST)

Vastus on eitav, Naan saadeti Eesti Partisaniliikumise Staabi parteiorganisatsiooni büroo liikmena 1943. aastal õppima kõrgeimasse võimaliku parteiõppeasutusse Moskvasse, kuid ta ilmub välja novembris 1944 Pärnus. Varsti siirdub ta aga Moskvasse tagasi, ta on Mitini õpilane. Elementaarne oleks arvata, et küsimus oli kaadripuuduses (Karotamm tundis teda juba partisaniliikumise staabi järgi), võimalik aga et ta täitis ka mingeid eriülesandeid. Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 16:24(EEST)

Huvitav, kas Eesti Bolševikule saadetud artiklid kirjutas Naan Eestis või Moskvas.--Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 16:05 (EEST)

Ei tea. Mitin oli üleliidulise Bolševiku vastutav sekretär, ilmselt on tema musterõpilastele kohustuslik midagi poetada kohalikesse väljaannetesse.Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 16:24(EEST)

Sa oled Naani uurinud arhiivimaterjalide põhjal. Vahest on selle põhjal mõni artikkel sündinud (ja avaldatud)? --Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 16:40 (EEST)

Mul hea meel , et siingi midagi areneb, kuid rahulolu ei ole, sest ikka ei ole asi täielik. Ma vestlen tema pereliikmetega, et midagi neilt kätte saada veel. Tahan, et tema poeg vaataks oma KGB väljasõidutoimikut. Rõhutagem - Gustav Naani enda väljasõidutoimikut ei ole ! Kõike pole mõtet toppida( a la Vääna-Jõesuus oli neil suvila jne), aga tegelda tuleb. Naani pole vaja õigustada, idealiseerida, teha temast seda kes ta ei olnud (suurt teadlast), ta oli originaalne mõtleja, teaduse organisaator, see oli tema elukutse. Tema eneseimetlus ja edevus ei tee teda väiksemaks. Me peame aksepteerima seda, et ta oli teatud küsimustes meie mõistes reaktsionäär, aga eestlased on üks väheseid rahvaid, kes eneseiroonia tõttu, võivad hinnata ka vastase võimekust. Selgust aga vajab kõik see, mis seotud märksõnadega diversant, partisan, MGB, KGB. Näiteks versioon, et see tema rahvastikuasi oli tegelikult KGB poolt ettesöödetud element venestamiskampaanias, et vähendad hirme sisserände ees, vene keele esilenihkumise jne osas. Et see oli põhjus, miks lubati seda sellises mahus.Marbella112 (arutelu) 05. oktoober 2015, kell 17:13(EEST)

Nõus Marbellaga, et kõike toppida pole vaja.--Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 17:35 (EEST)

Me saame siis ikkagi väita, et Naan tegutses pärast sõda mõnda aega Pärnus, sealhulgas tsensorina. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 17:04 (EEST)

Raskel meelel, kuid tuleb nõustuda:)--Hirvelaid (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 17:35 (EEST)

Detailidesse laskumata mainitakse Naani Pärnu episoodi ka Vetemaa romaanis. Veidi tehakse seal ka juttu äiast, kindralleitnant Afanassi Korsitšenkost. --Hirvelaid (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 07:15 (EEST)

Vestluses Juhan Kiviga kinnitab Pärnu episoodi olemasolu ka Naan ise.--Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 13:11 (EEST)

Oleks tahtnud loota, et Vetemaa tellises midagi on. Aga... ta on kirjanik, kogu teos ajaloolisi lapsusi täis. Kindralleitnant? Stalini aegsetes eriteenistustes oli see ülimalt kõrge auaste. Ajalugu ei tunne sellist kindralleitnantit. Ainuke õige, mis võib-olla on,et naise isanimest on tuletatud Afanassi. Kuna Naani pojapojapoeg on Arhip, siis see võib olla õige. Aga perekonnanimi, kas ikka on õige. Peab perekonna käest järeleuurima.Marbella112 (arutelu) 06. oktoober 2015, kell 12:51(EEST)

Nõus, kindrali nimekuju on kahtlane. Algul panin Veiderma järgi "Korsišenko", pärast parandasin Vetemaa järgi Korsitšenkoks. Eesnime tuletasin tütre isanime järgi. --Hirvelaid (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 14:03 (EEST)

---

"Naan kaotas oma koha Nõukogude Eesti nomenklatuuris" Minu meelest on see valesti sõnastatud. Peaks olema EKP Keskkomitee nomenklatuur. Velirand (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 13:25 (EEST)

Võib-olla küll. Aga kui ei tea, siis pole mõtet üldse kirjutada. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 13:43 (EEST)

Veel detaile (2)

Viimased eluaastad

Kardan, et inimesed on läinud Vetemaa kirjanduslike tektside ohvriks. Naanile kuulus 5 toaline korter, suvila Vääna - Jõesuus, tema sissetulek EI KOOSNENUD akadeemiku tasust 50 krooni kuus. Ta oli juba ammu pensionär ja sai pensioni. Ta jätkas ka esinemist Postimehe ja teistel leheveergudel, ja tollal maksti honorari. Ei oska midagi täpsemalt öelda, et kas Venemaalt midagi sai kui ohvitserist sõjaveteran? Nii et see väide raskest elust 90ndatel on selge ülepingutus. Viitan ka, et Vetemaa teeb samasuguseid vigu mujagi. No ei olnud Naani matustel ainult Naani poeg ja akadeemik Maamägi. Osalejaid oli teisigi, selle kohta on osavõtnute lausa videomälestused.Marbella112 (arutelu) 07. oktoober 2015, kell 01:34(EEST)

Jutt ei ole Vetemaa romaanist vaid ajakirjanduses avaldatud Vetemaa artiklitest? Miks me ei peaks uskuma? Sama koorub ka Jaaniste ettekandest 2009. --Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 07:23 (EEST)

Küsimus on faktides, mis elamine 50 krooniga? Ta oli pensionär ja sai pensioni. Ta tegi lehtedele kaastööd ja sai honarari. Need on faktid. See, et pensionär asju müüb, mis selles erilist on? Vajadusel oleks ta võind müüa oma Vääne-Jõesuu suvila, aga ei müünud, selle müüs pärast isa surma poeg. See on Vetemaa kirjaduslik võimendus, halb võimendus. Urmas Ott võttis teda ülesse 1992 ja 1993. On olemas videomaterjal. --Marbella112 (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 12:43 (EEST)

Kas ta personaalpensioni ei saanud? 90.190.71.25 7. oktoober 2015, kell 14:39 (EEST)

Ma arvan küll, et ta sai.--Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 16:02 (EEST)

Praegu jääb artiklist mulje, et Naan elas 1990. aastate alguses kohutavas viletsuses. Kahtlemata oli see raske aeg, aga võrreldes tavalise pensionäriga oli tema olukord palju parem - lisaks personaalpensionile akadeemikutasu, honorarid ja võimalik, et ka sõjaveteranile määratud toetus Venemaalt. Kas tal olid suuremad väljaminekud, või polnud harjunud kitsamalt toime tulema? 90.190.71.25 9. oktoober 2015, kell 18:37 (EEST)

Keegi polnud harjunud, aga eks harjumused muutuvad :) Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 18:45 (EEST)

Pensionäride meeleavaldus, jaanuar 1993. 90.190.71.25 9. oktoober 2015, kell 19:37 (EEST)

Muide, Naan kommenteeris seda veel samal kuul: "Pensionäride meeleavaldus Toompeal näitab, et sotsiaalne plahvatus võib olla küllalt lähedal". --Hirvelaid (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 09:17 (EEST)

Võis ju ka nii olla, et viimastel eluaastatel Eesti ajalehed-ajakirjad ei tahtnud teda enam avaldada. Sellepärast seda honoraride-juttu ma ei kipu hästi uskuma.--Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 13:06 (EEST)

Ei saa sellega nõustuda, Kadastik avaldas teda Postimehes regulaarselt ja maksis honorari. On veel olemas Vaariku mälestused jne Vaatame tema viimast eluaastat, 1993: https://gnaan.wordpress.com/category/1993/ Marbella112 (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 13:17 (EEST)

Jah, paistab, et avaldati küll. --Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 13:22 (EEST)

Mis puudutab surma ja matust. On olemas talle lähedas akadeemiku Einasto täiesti konkreetsed mälestused. Ta oli matusest osavõtja. Enn Vetemaa ei olnud matusest osavõtja. Einasto kirjeldus ei räägi mingist väikesest hulgast inimestest, vaid ikka päris hulgast, kellele Einasto kõnet pidas. Nii et ei osalenud matusel ainult akadeemik Maamägi ja poeg Gustav. See on täielik väljamõeldis. Kahetsusväärne kirjanduslik liialdus. Surma detailid. Einasto kinnitab, et Naan jäi kopsupõletiku jaanuari alguses 1994, järgnesid komplikatsioonid, mis lõppes infarkti (pataloogi kinnitus) ja surmaga. Marbella112 (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 17:29 (EEST)

Jaak Jaaniste kirjeldab asja nii. Teaduste Akadeemia andis mikrobussi, Köörna ütles, et temal pole aega tulla, mikrobussis olid tema ja keegi akadeemik (vist Einasto), ning ta ütles, et võib-olla oli bussis ka Õiglane. Pärast kutsuti teda peiedele, kus räägiti vene keelt. Kui palju seal inimesi oli, seda ta ei öelnud. Küll aga ütles ta, et kutsus autojuhti kirstu kandma, aga too pidi kohe tagasi sõitma. Andres (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 19:32 (EEST)

Jaaniste jutust jäi mulje, et sugulaste esindaja oli vend. Andres (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 19:34 (EEST)

Aa, Vetemaa ütleb: "Selle tagajärjel ei kogunenud 12. jaanuaril 1994 surnud akadeemiku matustele mikrobussitäitki rahvast". Nähtavasti ajas ta asjad segamini: matuselised ei tulnud ainult tolle mikrobussiga. Ma arvan ka, et seda juttu ei saa usaldada, sest see on kuulu järgi räägitud. Andres (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 19:37 (EEST)

Võtsin "vähe" ära, see on niikuinii suhteline. Viidatud allikas ei öelda, et olid ainult Maamägi ja poeg. Andres (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 19:42 (EEST)

Mis me selle alatoitumuse lausega teeme? Viskame välja? --Hirvelaid (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 20:18 (EEST)

Aga mille alusel seda vaidlustada? Mina sain asjast nii aru, et Naan tahtis, et mäletataks, et ta jäi nälga. Andres (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 20:25 (EEST)

Jah, nii ütles Naani vend Jaanistele. --Hirvelaid (arutelu) 8. oktoober 2015, kell 20:50 (EEST)

Siin on nüüd kõik sassis. "Keegi rääkis". Faktid - jaanuari esimestel päevadel jääb Naan kopsupõletikku. Ta ei asu end kohe ravima, arvates et läheb üle. Järgnesid tüsistused. Ma ikka loodan, et me oleme täiskasvanud inimesed? Selle perioodil loomulikult Naan sõi vähe ja ei pesnud ennast. Miks vanad inimesed võivad vähe süüa, siin võib -olla rida põhjusi, mis on seotud seedeorganitega, me lihtsalt ei oma selle kohta infot. Pea kaks nädalat ikkagi. Einasto on kirjeldanud, et loomult oli vähenõudlik. Surm saabus infarkti tagajärel. Veelkord, Einasto oli väga lähedane talle ning ta on absoluutselt aus, ilma mingi väljamõeldisteta/eelarvamuseta. Vetemaa räägib erinevates kohtades erinevat juttu, täiesti nahaalselt. Küll on kaks inimest, küll kolm. Aitab ! Einasto oli osaline, ja asi vask. Teda saatvad isikuid TEGID FOTOSID. Matustel oli rahvast hulgi, sest tulid venelased. Saatkond ajas? Ta oli sõjaveteran, kommunist ning kohalikud punavanakesed seostasid teda Interliikumisega ( kuigi mingit otsest seost polnud). Seetõttu oli rahvast küll ja küll.Marbella112 (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 13:09 (EEST)

Nõus, et Einasto on usaldatavam kui Vetemaa.

Alatoitumuse väitele ei räägi miski otseselt vastu. Me võime küll otsustada, et Enn Vetemaa on üldse ebausaldatav allikas, ning sel põhjusel asja välja jätta. Vabalt võib olla, et Vetemaa esitab siin kuulujutu. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 16:06 (EEST)

---

Pärit jõukast perest? See on paljas oletus. Viidatud allikas Naani perest ju ei räägita. --Hirvelaid (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 09:58 (EEST)

Just jõukast perest, selle kohta on avaldatud materjal, peaks viite panema. Nimelt uuriti küla ning kohalikud andsid tunnistuse, et mingisuguste viltidega see pere ei käinud. Käsmulasest seda poleks ka uskunud. Ikka maja panid kohe püsti ja laps saadeti kooli.--Marbella112 (arutelu) 7. oktoober 2015, kell 12:39 (EEST)

---

See abi, millest ta keeldus, seisnes selles, et teised akadeemikud oleksid oma akadeemikutasu talle andnud. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 16:55 (EEST)

Mitte ainult. Abi pakkusid ka Tõravere teadurid ja sugulased. See selgub Viigi-Jaaniste videolt.--Hirvelaid (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 17:04 (EEST)

Selle võiks rohkem lahti kirjutada. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 17:07 (EEST)

Wikipedia tugineb allikatele, mitte meie endi uurimustele-järeldustele (original research). Jaaniste kinnitab loengus Vetemaa versiooni [4]. Akadeemikud ise otsustasid paluda akadeemikutasu kaotada. Naan olevat viimasel ajal mööbli müümisest elanud ja ise öelnud: "Nad tahavad, et ma nälga sureks, eks ma siis suren nälga" (Jaaniste). Honorari talle küll vaevalt et maksti (vrdl. kommentaari "Paljud lugejad on toimetusele ette heitnud, et me ei ole avaldanud artikleid teaduse teemadel. Siinkohal parandame selle vea. Akadeemik Gustav Naani artikli laenasime ühest “Edasi” sahtlist.). Muuseas, ka mulle praegusel ajal artiklite eest honorari ei ole makstud, pole ka muidugi akadeemik.--Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 19:55 (EEST)

Naani Pärnu tegevusest on juttu selles saates: [5] (Kuulasin ammu, sisu ei mäleta enam). --Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:00 (EEST)

Oli lühikest aega partei Pärnu maakonnakomitee organiseerimis-instrueerimisosakonna juhataja, seejärel läks viieks aastaks Moskvasse. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:43 (EEST)

Kas praegu on kuskil mingi originaaluurimus? See, et ta sai pensioni ning honorari?

Mida nimelt Jaaniste kinnitab?

Minu teada oli akadeemikutasu nõukogude ajal 1000 rubla kuus, mis oli enne inflatsiooni hiigelraha. See on 100 krooni. Kuidas see 50 krooni peale läks, seda me ei tea.

Millal akadeemikutasust loobuti? Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:09 (EEST)

Originaaluurimustele kipub tuginema Marbella112 argumentatsioon siin. Kuulan uuesti üle UTTV saate, siis saame edasi vaadata. --Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:11 (EEST)

Praegu on artiklis katmata väide, et ta sai personaalpensioni ja honorare. Vaevalt, et heal järjel inimene peaks mööbli müümisest elatuma... --Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:13 (EEST)

Naani viimastel eluaastatel ilmus temalt ajakirjanduses artikleid küll (see, et üks artikkel sahtlisse jäi, ei loe), aga vaevalt küll nii tihti, et ta oleks saanud sellest elatuda. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:16 (EEST)

Jah, personaalpension tundub olevat oletus. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:18 (EEST)

Jaaniste: "tema ainukeseks sissetulekuks pärast ENE toimetusest lahtilaskmist oli akadeemikutasu, mis oli 50 krooni kuus" (39:10). Pension oli sel ajal ca 300 krooni. --Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:21 (EEST)

Aga see ei saanud ju nii olla, et ta üldse pensioni ei saanud. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:25 (EEST)

Jah, küllap vist. Samas keegi mainib, et tal oli 5toaline korter, selle kommunaalid pidid üsna krõbedad olema, võib-olla sellepärast ei jätkunud raha. Aga need on meie oletused. --Dorpater (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 13:44 (EEST)

Halb, et pidevalt peab kordama. Naanil oli piisavalt vara. See on tõestatud. 5 toaline korter, suvila Vääna-Jõesuus, ei jõua kõike üleviidestada, kui 90-aastatel kirjutas ta ka Venemaa väljaannetesse. Lihtsalt naeruväärne on nõuda viidet, et 74 aastane Naan oli pensionär ( NSVL oli meeste pensioniiga 60 , kas selle paneme viitena?), et akadeemikud ( aga ta oli veel KK endine liige, ordenikandjast ohvitserist sõjaveteran) said personaalpensioni NSVLs jne. Selleks pole viited vaja, need on üldteada asjaolud.Marbella112 (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 15:48 (EEST)

Veel üks kord, allikad räägivad, et Naan elas viimastel aastatel viletsuses. Et ta sai personaalpensioni Venemaalt ei ole üldteada fakt, mis viiteid ei vaja, lisaks olid tolle aja Venemaa pensionid äärmiselt madalad, mitte ainult alla vaesuspiiri, vaid absoluutset viletsuspiiri (черта нищеты). 1999. aastaks oli nt Venemaa pension 29 dollarit. --Dorpater (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 18:28 (EEST)

Lisaks ei ole ma nõudnud viidet, et ta sai Eesti vanaduspensioni, siin ilmselt Jaaniste eksis. --Dorpater (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 18:43 (EEST)

Lõpuks võttis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu võttis vastu otsuse

Millist ajahetke tähistab siin "lõpuks"?

Jah, aastaarvu allikas ei mainitud, aga võime läheneda loogiliselt – kroon tuli 1992 ja Naan suri jaanuaris 1994. Nii, et selle perioodi kestel pidi see otsus sündima. Aga jällegi, ka seda asjaolu võib üritada täpsustada kuskilt. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 09:35 (EEST)

Veel detaile (3)

Siin on öeldud, et vend Johannes elas Eestis. Kuid matusele tuli Peterburist? Vahest ta ei elanudki Eestis?. --Hirvelaid (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 17:04 (EEST)

Vend Johannes saabus Eestisse elama pärast sõda nagu Naan isegi. Ta oli kommunist, mistõttu on arhiivis massiivselt tema toimikuid. Ta oli nomenklatuurne töötaja, nii et "delod" lähevad aastakümneid. Eks ta oli venna moodi, seetõttu on teda ka parteiliselt karistatud. Nagu vendki valdas ta ikkagi eesti keelt, kuigi loomulikult polnud ta mingi intellektuaal. Ma ei taha temast rohkem sisse panna, sest artikkel pole temast, kuid ajalooliselt on tähtis et nõukogude süsteemis töötas vend, kellele Naan toetuda sai. Viited lisan hiljem.

Marbella112 (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 15:35 (EEST)

---

Kas on ikka veel midagi vaidlustatud? Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 17:07 (EEST)

---

Mis asi on kultuuriguru? 90.190.71.25 9. oktoober 2015, kell 17:18 (EEST)

Selle asemel võiks olla lihtsalt muusik. Tema elulugu: [6]. --Hirvelaid (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 17:26 (EEST)

Lihtsalt muusik ta ei ole :) Aga "kultuuriguru" on muidugi arusaamatu. Ta on väga põnev tegelane, kes väärib artiklit. Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 18:12 (EEST)

UTTV saates on öeldud, et vend eesti keelt praktiliselt ei osanud, vaevalt et siin elas. --Dorpater (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:07 (EEST)

Noh, siin võis elada küll ilma eesti keelt oskamata :) Andres (arutelu) 9. oktoober 2015, kell 20:18 (EEST)

Elas, elas. Eesti keelt ka rääkis. Marbella112 (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 16.57 (EEST)

---

Telemees Johannes Naan on Gustav Naani pojapojapoeg.

Võtsin selle välja, sest see on võetud naljasaate tutvustusest. Seal on tegelikult "vaarpoeg", aga niisugust sõna pole olemas. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 01:22 (EEST)

Vaata [7]. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 01:28 (EEST)

Viide

---

regulaarselt avaldas ta oma kirjutisi ning esines Urmas Oti telesaadetes

Seda ma ei usu, et ta tegi neid asju regulaarselt. Andres (arutelu) 10. oktoober 2015, kell 23:40 (EEST)

Ma ka ei usu, et avaldas regulaarselt. Oti saates ta viimasel eluaastal ka ei esinenud (kui neid esinemisi oligi rohkem kui üks kord (?), siis viimane kord oli 1991). --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 08:54 (EEST)

kuna jutt on viimastest eluaastatest, vaatame siis Postimees, regulaarsus, avaldatud: jaanuar, veebruar , märts, aprill jne. Ta oli regulaarne mees, ja ju Kadastik soovis, et regulaarselt kirjutaks. Oti saadetes ( saadetes "Carte Blanche", "Urmas Ott ja teised"), Naan eetris ( ETV arhiivi järgi) : 1994, 1993, 1992, 1991. Saadetes jah kasutatud ka varasemat ülevõtet. --Marbella112 (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 19:41 (EEST)

Sõna "regulaarselt" asemel võiks olla konkreetsem kirjeldus. Regulaarsusest saaks minu meelest rääkida ainult juhul, kui tal oleks olnud oma kolumn (nagu oli näiteks Endel Lippmaal). Andres (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 22:01 (EEST)

---

Praegu jääb jälle mulje, et Naani ainsaks korrapäraseks sissetulekuks elu viimastel aastatel oli akadeemiku tasu 50 krooni kuus. 90.190.71.25 11. oktoober 2015, kell 01:21 (EEST)

Me võime üritada seda asjaolu kuskilt täpsustada, näiteks akadeemiast. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 08:56 (EEST)

---

Pole ju öeldud allikas, et Naan oli EPLS osakonnajuhataja alates 1943. aastast. Kuulake vahelduseks teist allikat – helifaili alates 18ː50. Oli lihtsalt üks staabi ohvitseridest.--Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 11:44 (EEST)

---

Naan oli SMERŠi teenistuses? Kui peale Ohmanni allikana muud pakkuda pole, jääb ikka kahtlaseks küll. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 11:48 (EEST)

---

Millal ta ülikooli lõpetas? 90.190.71.25 11. oktoober 2015, kell 15:45 (EEST)

Sellest ajalugu vaikib :) --Hirvelaid (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 07:07 (EEST)

Tegelikult saab päris kindlalt vastata, et LRÜ diplomit tal pole, sest kõikides allikates kasutatakse "õppis" ja välditakse "lõpetas" (sealhulgas ENE 1. väljaandes). Moskvas 1946 kõrgema parteikooli lõpetamine andis talle ilmselt kõrgema haridusega võrdsustava formaalse haridustaseme.--Hirvelaid (arutelu) 15. oktoober 2015, kell 08:45 (EEST)

---

Ta valmistus saama füüsikuks-eksperimentaatoriks

Kas see pole eesti keeles mitte "eksperimentaalfüüsikuks"? 90.190.71.25 11. oktoober 2015, kell 15:45 (EEST)

Minu meelest ka. --Hirvelaid (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 07:07 (EEST)

Sünnikoht

Kui Naan oli ENE peatoimetaja, lasi ta enda kohta kirjutada, et sünnikoht on Vladivostok. Kui Naan oli toimetusest eemaldatud, siis uuemates väljaannetes (1992, 2000, 2011) muutsid toimetajad selle teiseks ("Vladivostoki lähedal"). Palun kuulake välislinkide alla pandud helifaili – Lembit Lauri intervjueerib Naani. Sündiski Vladivostoki linnas ja vanemad elasid sel ajal linnas.

Aeg-ajalt saab ETBL nahutada, aga selles juhtumis on tal õige ja EE-l vale. Teen vastavad korrektiivid. --Hirvelaid (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 09:58 (EEST)

Täpsustatud detailid Teaduste Akadeemialt

Eesti TA infoosakond oli lahkelt nõus aitama Vikipeediat ja otsis arhiivist välja täiendavaid fakte Gustav Naani elu lõpuaastate kohta.

"Akadeemik Naanile maksti 1992.-1994. aastani (mil ta suri) riigi poolt määratud akadeemikutasu". "Akadeemik Naani isiklikult kontokaardilt näen, et 1992. aasta juunist oli akadeemikutasu 50 krooni (enne seda 500 rubla)".

"Uurisime natukene ja leidsime, et 1992. aasta novembris on akadeemia üldkogul tehtud ettepanek akadeemikute kutsetasust loobumiseks ning vabanevate vahendite arvelt akadeemia liikmete majandusliku abistamise fondi loomiseks, aga see fond ei läinud kunagi tööle. 1993. aastal oli arutusel nn emeriitakadeemiku staatuse loomine, kuid seegi ei hakanud tööle. Nn abifondi küll ei loodud, kuid leidsime arhiivist korraldused, mis näitavad, et akadeemik Naanile on kui mittetöötavale pensionärile makstud üsna regulaarselt ühekordset rahalist toetust - nii et akadeemiapoolne abi oli konkreetselt olemas. 1993. aastal kirjutatud avalduses on akadeemik märkinud, et 1989. aastast alates oli tema ainsaks regulaarseks sissetulekuks vanaduspension (elatusraha). Selle suurust ei ole kahjuks märgitud".

"Vanemate kolleegide käest kuulsin aga, et akadeemik Naan ei näidanud oma väärikuses kunagi oma hädasolekut välja. Teame vaid, et raskel ajal toetas teda tema poeg".

"Akadeemik Naan oli TA presiidiumi liige kuni 10.12.1987".

--Hirvelaid (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 10:28 (EET)

Veel detaile (4)

Saatest saime veel teada, et Naan luges Leningradis kuu aja jooksul enne õppetöö algust Marxi ja Engelsi kirjavahetust ning Hegeli väikest ja suurt loogikat (st "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia" esimene osa ja "Loogikateadus"). Ta tegeles Hegeliga veel kaks aastat. Ühest teisest saatest jäi meelde, et väike loogika oli tal ka sõjas kaasas. Andres (arutelu) 11. oktoober 2015, kell 11:12 (EEST)

---

Ajakiri Voprossõ filosofii. On see kindel, et et kahe s-ga ja läbivat suurtähte ei peaks kasutama?--Hirvelaid (arutelu) 12. oktoober 2015, kell 17:03 (EEST)

Keelenõu vaatas targast raamatust järele, et õige on läbiva suurtähega.--Hirvelaid (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 15:31 (EEST)

Voprossõ on kindlasti kahe s-iga. Filosofii võib minu arust kirjutada kas ühe s-iga või kahe s-iga, see on piirjuhtum. Andres (arutelu) 13. oktoober 2015, kell 16:08 (EEST)

---

Minu meelest kajastab peatükk "Elu lõpp ja surm" Naani viimast eluaastat. Kui on soovi kirjutada 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest, tuleks lihtsalt selleks tekitada eraldi peatükk. --Hirvelaid (arutelu) 15. oktoober 2015, kell 06:59 (EEST)

---

Personaalpensionärid taasiseseisvunud Eestis̟? Kas selline kategooria säilitati? --Hirvelaid (arutelu) 15. oktoober 2015, kell 07:02 (EEST)

---

"tegid temast mõneks ajaks arvamusliidri." Tegelikult oli Naan tõeline arvamusliider suhteliselt lühikest aega. 1960. aastate lõpust kuni 1976. või 1977. aastani. Mihkel Mutt on oma mälestusteraamatus sellest kirjutanud, kuidas Naani populaarsus lõppes. See on suht. täpselt seal fikseeritud. 1980. aasta paiku ei olnud ta enam mingi arvamusliider, siis oli ta juba selgelt reaktsiooni poolel. Velirand (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 09:31 (EET)

See lõik artiklis on vist ammu kellegi poolt kirjutatud. Sa ei tahaks seda korrigeerida? --Hirvelaid (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 10:26 (EET)

Minu meelest kirjutab Mihkel Mutt sellest vist raamatus "Mälestused. IV, Kandilised sambad. Ülikool". Velirand (arutelu) 26. oktoober 2015, kell 10:40 (EET)

---

Ma ei saa aru, mida viimase parandusega tehti (26 tähemärgi võrra jäi tekst lühemaks). Andres (arutelu) 2. november 2015, kell 12:32 (EET)

Peatükkide ümbergrupeerimine. Lisati koondpeatükk "Vaated". Teksti pole kaduma läinud. --Hirvelaid (arutelu) 3. november 2015, kell 07:24 (EET)

---

Kurioosumina võiks mainida sedagi, et Gustav Naan on üks (kõrval)tegelasi Teet Kallase 1972. aastal ilmunud romaanis "Heliseb-kõliseb". Velirand (arutelu) 9. november 2015, kell 11:04 (EET)

Lehitsesin. Ei leidnud. Kas oma nime all? --Hirvelaid (arutelu) 11. november 2015, kell 13:40 (EET)

Lugesin romaani rohkem kui 15 aastat tagasi. Naan oli seal oma nime all kõrvaltegelane. Velirand (arutelu) 27. november 2015, kell 15:41 (EET)

Vahest romaanis lihtsalt mainiti Naani nime? --Hirvelaid (arutelu) 27. november 2015, kell 16:18 (EET)

Episoodiline tegelane oli. Uurin seda ise lähemalt millagi. Velirand (arutelu) 27. november 2015, kell 16:22 (EET)

---

Diskussiooni juhatas tavaliselt Naan ise

Välja võetud. Kui juba kord on öeldud, et Naan juhatas seminari, siis on see minu meelest tarbetu kordamine. 90.190.71.25 12. november 2015, kell 13:10 (EET)

Jah, muidugi.

Aitäh toimetamise eest! Kahte kohta ma siiski korrigeerin. Vaata palun pärast, kas keeleliselt jäi ikka õigeks.--Hirvelaid (arutelu) 12. november 2015, kell 16:34 (EET)

---

Tegelikult hinnati Nõukogude Liidus küberneetikat kuni 1950. aastate keskpaigani vaid mõningates ideoloogilstes artiklites kui "kodanlikku teadust".

See lause vajaks selgemat sõnastust. 90.190.71.25 13. november 2015, kell 14:42 (EET)

1960. aastatel tavaarusaamadest... jne.

Siin lauses on midagi puudu. 90.190.71.25 13. november 2015, kell 14:55 (EET)

Jah, neid kohti võiks üritada paremaks sõnastada. --Hirvelaid (arutelu) 15. november 2015, kell 08:47 (EET)

---

1960. aastatel tavaarusaamadest järsult erinevaid esseesid kosmoloogia ja sotsioloogilist laadi probleemide teemal.

Tõstsin välja, pole viidatud. --Hirvelaid (arutelu) 15. november 2015, kell 10:48 (EET)

Mida siin viitama peaks? Et need tavaarusaamadest järsult erinesid? Andres (arutelu) 17. november 2015, kell 19:02 (EET)

---

Filosoofilistel kaalutlustel ning füüsikalistel analoogiatel põhinevad tavatud arvamused ühiskonnaelu (näiteks võimu ja vaimu vahekorra, noorsooküsimuse, iibe ja abielu) kohta esseedes, mis ilmusid 1960.–1980. aastatel ajalehes Sirp ja Vasar, ajakirjades Horisont ja Looming, tegid temast mõneks ajaks arvamusliidri.

Tõstsin välja, pole viidatud. --Hirvelaid (arutelu) 15. november 2015, kell 10:48 (EET)

Aga siin on minu meelest kõik kaheldamatu. Andres (arutelu) 17. november 2015, kell 19:02 (EET)

Lause on muidugi ilus. Tõin ta arutelulehele, sest tahtsin loomingu peatükist lahti saada (sellisel kujul tundus äbarik olevat). Kui viitamine pole vajalik, tõsta lause artiklisse tagasi. Kuid kuhu? Võib-olla sobib sissejuhatuse lõppu. --Hirvelaid (arutelu) 17. november 2015, kell 19:47 (EET)

Ma ei taha öelda, et viitamine pole vajalik ega seda, et lause peaks just sellisel kujul olema. Probleem selle artikli koostamisel on praegu see, et kui hinnang on kuskil avaldatud, siis me kaldume selle sisse võtma tõendatud faktina, ent samas staatuses ja võib-olla isegi asjatundlikumaid hinnanguid, mis pole kuskil avaldatud, tõrjume.

Igatahes peaksid need asjad kuskil olema. Ma arvan, et peaks olema eraldi alajaotus tema esseistikast ja tema esseede sisu tuleb ka refereerida. Andres (arutelu) 18. november 2015, kell 02:52 (EET)

Jah, see oleks väga asjakohane, kui Naani esseistikat-publitsistikat käsitlev eraldi peatükk loodaks.--Hirvelaid (arutelu) 18. november 2015, kell 06:32 (EET)

Kaks küsimust. Naan uhkustas 1992. aastal, et tema artikleid (ilmselt just neid iibealaseid) loeti huviga ka Venemaal. Teiseks. Kas võiks kokku võtta, et Irvikus-Kiisus esitas ta abielulahutusi "normaalse protsessina" (ei viitsi üle lugema hakata, olen vist 5 korda lugenud juba).Miacek (arutelu) 19. mai 2018, kell 20:51 (EEST)

Veel detaile (5)

Artikli alajaotuse "Vaated ja ideed" sisu võiks grupeerida kaheks iseseisvaks alajaotuseks: 1) Parteipoliitilised vaated; 2) füüsika, kosmoloogia, küberneetika jms. seonduv. --Hirvelaid (arutelu) 18. november 2015, kell 14:08 (EET)

Minu meelest on see rühmitamine kunstlik. Mis puutub Kreutzwaldisse, siis Naan on kirjutanud ka venekeelses NSV Liidu rahvaste filosoofia ajaloos (või mis iganes see oli) ka alaosa tema filosoofilistest vaadetest. Ka teistest Eesti mõtlejatest on tolles väljaandes juttu. Andres (arutelu) 1. detsember 2015, kell 12:41 (EET)

---

Nimetaksin alajaotuse "ENE" ümber "ENE toimetuses" ja tõstaksin ta 3. peatükiks. 90.190.71.25 23. november 2015, kell 15:21 (EET)

Miks ka mitte. --Hirvelaid (arutelu) 23. november 2015, kell 16:07 (EET)

---

Naan oli aastatel 1960–1964 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja aastatel 1951–1963 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Miks see sissejuhatavast osast välja on jäetud? See ei ole kõrvaline ega tähtsusetu seik. Niiviisi jääb sissejuhatusest mulje, et Naan oli üksnes kosmoloog ja filosoof, entsüklopeedia peatoimetaja, publitsist ja teadusadministraator? Meie kaasaegsete isikuartiklites on sees nii erakondlik kuuluvus, parteiline karjäär kui ka Riigikogu liikmelisus. 90.190.71.25 27. november 2015, kell 14:01 (EET)

Täiesti nõus, et isikuartiklites on sees nii erakondlik kuuluvus, parteiline karjäär kui ka Riigikogu liikmelisus. Kuid kas selline info peab ilmtingimata olema sissejuhatuses? Kahtlen. Kuid mis see Naani puutub? Naanil pole pistmist ei erakondade ei Riigikoguga. --Hirvelaid (arutelu) 27. november 2015, kell 16:01 (EET)

Kahtlemata. Naan osales EKP KK ja ENSV ÜN töös, üks oli kommunistliku partei, teine riigivõimu kõrgeim organ ENSV-s. See ei ole vähetähtis ega kõrvaline seik ja peaks olema sissejuhatavas ülevaateosas mainitud. 90.190.71.25 27. november 2015, kell 17:03 (EET)

Muidugi ei ole EKP KK liikmelisus üldsegi mitte kõrvaline seik. Sellegipoolest sissejuhatust ma sellega ei koormaks. Piisab kui see on tekstis lahti räägitud (ja seda on tehtud). Ülemnõukogu saadikuks olemise rõhutamine (sissejuhatusse toomine teeb seda) tundub mulle naljakas.

Kui oled oma õigsuses kaljukindel, eks pane see väljatõstetud lause siis tagasi. Tagasipööramist ma ei harrasta.--Hirvelaid (arutelu) 28. november 2015, kell 08:28 (EET)

See, et inimene oli kaksteist aastat Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, pole minu meelest üldsegi naljakas. Naani parteilise ja riikliku tegevuse mainimine ühe lausega sissejuhatust küll ei koorma. 90.190.71.25 29. november 2015, kell 17:33 (EET)

Ingliskeelne Wiki

Ingliskeelsest wikist annaks üht-teist päästa, tegin seal hiljuti päris palju uuendusi, olen aga nüüd ise minekul nii et jääks laokile see asi seal...Miacek (arutelu) 19. mai 2018, kell 20:39 (EEST)

Rikas või vaene

Nüüd on siis viitenõue eemaldatud põhjendusega, et "ei ole mingit lootust, et sellele kunagi viide tuleb". Nõude olemasolul võis lugeja vähemalt kahtlustada, et väide võib olla vigane, nüüd on see võimalus ära võetud. Kahju küll.--Hirvelaid (arutelu) 20. mai 2018, kell 19:43 (EEST)

Lootus kadus, sest see asi on cn-tagged juba aastaid. Kaua võib? Pealegi, vähehuvitav detail. Miacek (arutelu) 20. mai 2018, kell 22:05 (EEST)

Ma usun, et selle nõude panin mina. Sest väide on väär. Tõendeid mul pole praegu võtta ei ole. Oli mul õigus panna viitenõue? Kui jah, siis pane palun tagasi. Ma ei ole nõus väitega, et see on vähehuvitav detail. --Hirvelaid (arutelu) 21. mai 2018, kell 07:47 (EEST)

Ei pane ühti. Ingliskeelse wiki viitamisalastes suunistes oli kunagi (olin 4,5 aastat wikipausil ning pole kõigi uuendustega kursis), et viitamata väited võib iga aeg ära kustutada. Seda enam, kui need seisavad aastaid ja aastaid. Samuti ei ole nõus väitega, et see oleks sellise suurmehe puhul nagu Naan kuidagi oluline detail, mis tingimata säilima peaks. Miacek (arutelu) 21. mai 2018, kell 11:46 (EEST)

Artikli ülesehituse ümberkorraldamine

Artikli ülesehitus ei ole minu meelest (enam) adekvaatne. Teeksin ettepaneku punktid 1-6 liita, nii et tegu oleks kronoloogilise ülevaatega. Üsna raske on muidu orienteeruda või midagi üles otsida. Kuivõrd tegu on iseenesest hea artikliga, võiks selliste puuduste kõrvaldamise järel esitada artikli hea artikli kandidaadiks.Miacek (arutelu) 18. juuli 2018, kell 21:13 (EEST)

Arutelu:Gustav Naan/Mustand siin on mustand, kus kavatsen hakata artiklit nii ümber kujundama, et oleks kronoloogilisem. Osavõtt on lahkesti lubatud! Miacek (arutelu) 11. august 2018, kell 22:06 (EEST)

Kuna mustandis vahepeal vist midagi tehtud ei ole, küll aga artiklis, siis teen ettepaneku mustandileht kustutada, kuna pooldan arutelusid arutelulehel ja muudatusi pärisartiklites, mitte artikli kahvlisse ajamist. Adeliine 24. september 2019, kell 18:55 (EEST)

Kahtlustuse avaldus

avaldub selles et siinsele (kummardajalikule) lause(te)kompilatsioonile võrdväärset artiklit etwi-l köõöõrvale panna pole, seega, ...
koige naanilikum artikkel? ✅ Pietadè 13. november 2019, kell 18:31 (EET)

Suudaksid sa üks kordki nii oma arusaamu väljendada, et:

a) sust tõesti ka oleks võimalik lihtsurelikul aru saada;

b) sa kedagi isiklikult ei ründaks

???

Miacek (arutelu) 13. november 2019, kell 19:02 (EET)

Viga tsitaadis

"kõnealuseks ajaks (40 kirja ajaks), 1980]". (@Hirvelaid). Kaniivel (arutelu) 8. veebruar 2022, kell 21:42 (EET)

"ületatud Maa külgetõmbejõu ületamine". Huvitav, mida sellega peaks tegema? Lisasin [sic]. Kaniivel (arutelu) 8. veebruar 2022, kell 22:05 (EET)

Ma lahendaks selle lihtsalt: kustutaks esimese "ületatud" ära. --Hirvelaid (arutelu) 2. detsember 2022, kell 20:56 (EET)

"Kirjanike Maja" link on ambivalentne (soovitus lülitada sisse Eelistused -> Tööriistad -> "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina") ja tekstist ka selgust ei tule. Kaniivel (arutelu) 8. veebruar 2022, kell 22:11 (EET)

Artikli ylesehitusest ja struktuurist

Minu meelest võiks peatykilise struktuuri ysna radikaalselt ringi teha. Sisu on iseenesest jätkuvalt täiesti adekvaatne aga praegune ylesehitus on kohati segadust tekitav. Nt miks on vaja eraldi alajaotust "elukäik", kui pärast seda (lõpeb kusjuures tema surma käsitleva alapeatykiga) järgneb veel terve plejaad peatykke eluloolisest ja karjäärialasest teabest. Samuti ei vaja nii pikk ja sisukas artikkel eraldi alajaotust "Isiklikku", vaid see info tuleks integreerida elulooliselt vastavate peatykkide juurde. Uus struktuur (see on kyll väga esialgne visandus) võiks olla midagi sellist:

• Lapsepõlv ja haridus (sh ylikool)
• Teises maailmasõjas
• Teaduste akadeemias
  • Eesti NSV ajaloo kirjutamine
  • Eesti nõukogude entsüklopeedia
• [...]
• [....]
• Perestroika aeg
• Elu pärast Eesti taasisesvumist
  • Surm
• Poliitilised vaated
• Teaduslikud ja filosoofilised vaated ja ideed
• Hinnanguid temale (peaks integreerima nt senised peatykid "teised temast", "populaarsus")
• tunnustus
• teosed

Ja veidi ka sisust: ehkki yldjoonelt on see tõesti jätkuvalt adekvaatne, siis näib, et stiili osas vajaks mõnes kohas kas see teatavat toimetamist (ja/või jutumärgistamist): väljendid nagu lugemishull, istus Gustav Naan esimeses reas, kuulas tähelepanelikult, kuid vaikis. Millegipärast ei lausunud ta fosforiidisõjas sõnagi. "Huvitav miks?", küsib ajakirjanik Johannes Aare oma raamatus "Fosforiidisõda". (näib liiga esseeline), Niipalju siis teoloogiast tema poolt. Masing vist ei öelnud seepeale midagi, andis nagu mõista, et vaikimine on nõusolek. (sama) jne.

Ka jätavad mõned laused pisut kahtlase maigu:

• Nagu Naan hiljem (1992. aastal) kirjutas, osutus ENE väga, lausa "maailmarekordiliselt" menukaks. – Kas see mitte ei tulene (ka) Nõukogude aja ylepingutatud tiraažidest? Praegu jääb võrdlemisi kallutatud mulje nagu see olekski mingi erakordne saavutus, ehkki võib-olla olig.
• 1987. aasta suvel vallandas NLKP Keskkomitee suure Baltikumi natsionalistide ja separatistide vastase kampaania, mis kestis kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni, 1991. aastani välja. - kas tõesti "natsionalistide" ja "separatistide"? Ma arvan, et asjakohasem oleks öelda "Baltikumi iseseisvusliikumiste" vms, praegune sõnastus näib rohkem sobivat mõne venemeelse väljaande veergudele.
• 1960. aastal aitas Naan oma aega säästmata läbi suruda - tundub kohatu apoloogiana.
• jne

Ja ma absoluutselt ei taha artikli põhiautorit/autoreid siinkohal absoluutselt solvata. Mahukuse ja sisukuse poolest on see artikkel tõeliseks eeskujuks, millised meie kodumaistest tegelastest rääkivad artiklid peaksidki olema, ent tihti kahjuks ei ole. Mõne paranduse (näiteks tema suhteliselt räigete poliitiliste seisukohtade hädavajalik kajastamine artikli sissejuhatuses) pyyan ka ise lähiajal ellu viia - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. detsember 2022, kell 19:20 (EET)

Kes see põhiautor on? Kui see mina peaksin olema, siis minu poolt küll pole mingit solvumist. Olen kahe käega selle poolt, kui see artikkel renoveerimisele läheb. Ka seda, et kui ükskõik milline artikkel mingil ajal hinnatakse mingisse klassi, siis aja möödudes, tulekski see uue värske pilguga üle vaadata (hinnata): tõsta klass kõrgemale, langetada klass allapoole või otsustada jätta samasse klassi edasi. --Hirvelaid (arutelu) 2. detsember 2022, kell 20:38 (EET)

---

Infokastis on öeldud "doktoritöö", aga tegu oli kandidaaditööga. --Andres (arutelu) 2. detsember 2022, kell 23:33 (EET)

---

Alapeatükk, kus on juttu Eesti iseseisvumise vastasusest, tuleks asjalikumalt sõnastada. --Andres (arutelu) 24. august 2023, kell 09:31 (EEST)