Bertrande de Rols
Bertrande de Rols ehk Bertrande Guerre (umbes 1527 Artigat – pärast 1560 Artigat) oli prantsuse talunaine, 16. sajandi ühe kuulsama petuloo ohvri Martin Guerre'i abikaasa.
Bertrande oli Artigat' ühe mõjukaima perekonna, Rolside liige. 1538. aastal korraldati tema ja baskist uustulnuka Martin Guerre abielu. See osutus küllaltki õnnetuks, sest nad olid liiga noored ega sobinud tõenäoliselt eriti hästi kokku. Alles 1548. aastal sündis neil poeg. Seejärel jättis Martin aga pere maha ning Bertrande jäi tolle onu ja hilisema võõrasisa Pierre Guerre'i hoole alla. Et toonased kirikuseadused keelasid naisel ka mehe kadumise korral abiellumise enne, kui pole kindlalt teada, et too on surnud, pidi ta taluma olukorda, kus ta polnud ei abielunaine ega lesk. Toonases külaühiskonnas oli tal seetõttu madal positsioon ning ilmselt polnud ta sellega sugugi rahul.
1556. aastal saabus külla aga mees, kes väitis, et tema on kadunud Martin Guerre. Ta sarnanes väga Bertrande'i mehega, mistõttu uskus enamik külaelanikke, et tegu on tõesti Martiniga. Ajaloolane Natalie Zemon Davis oletab, et esialgu võis ka Bertrande meest uskuma jääda, kuid tõenäoliselt poleks pettur Arnaud du Tilh suutnud intiimolukordades naise eest tõde varjata. Seetõttu arvab ta, et Bertrande hakkas du Tilhiga kaasa mängima, et saada endale tagasi auväärse abielunaise koht. Nende kooselu laabus esialgu hästi, neil sündis koguni tütar. Kuid petisest "Martin" läks peagi tülli oma "onu" Pierre'iga ning too hakkas teda petmises süüdistama. Bertrande hoidis siiski "Martini" poolele, mis ei päästnud teda aga 1559. aastal vangi sattumisest. Järgnevalt sundis Pierre Bertrande'i petise vastu süüdistust esitama, ent Davis arvab, et ka veel seejärel jätkas naine tegelikult mehe kaitsmist. 1560. aastal otsustas Toulouse'i kohus Bertrande'i ja Pierre'i valesüüdistuse kahtlustatavatena vangistada. Naist poleks ilmselt oodanud eriti karm karistus, küll aga Pierre'i, kes oleks võidud isegi hukata. Igal juhul paistis loost võitjana välja tulevat Arnaud du Tilh, kuid siis saabus kohale tõeline Martin ning hoopis du Tilh mõisteti surma. Bertrande vabastati vangist ja kõigist süüdistustest, ehkki teda oleks võidud karistada abielurikkumise eest. Kohus leidis aga, et tegu oli heauskse ja naiivse naisega, kes arvas, et petis on tõeline Martin. Davis usub, et kohtu sellise otsuse taga oli peamehe Jean de Coras' tahtmine Guerre'de perekonda mitte hävitada ning teatav sümpaatia osava du Tilhi suhtes.
Ehkki Martin oli naise peale vihane ega uskunud, et too ei teadnud, et du Tilh ei ole Martin, võttis ta tolle siiski tagasi ning nad elasid kuni naise surmani koos.