Gladiaator (film 2000)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
"Gladiaator" on 2000. aasta ajalooline märuli-/draamafilm. Film tegevus toimub Vana-Roomas valdavalt aastal 180 pKr, keiser Commoduse valitsusajal, ning jutustab loo fiktiivse väejuhi Maximuse käekäigust orjastatud gladiaatorina.[1] Filmi režissööriks on Ridley Scott, peaosades mängivad Russell Crowe (Maximus) ning Joaquin Phoenix (Commodus). Filmi pärjati viie Oscariga, sealhulgas Parima Filmi omaga.[2]
| Gladiator | |
|---|---|
| Žanr | märul, draama |
| Režissöör | Ridley Scott |
| Stsenarist |
David Franzoni John Logan William Nicholson |
| Peaosades |
Russell Crowe Joaquin Phoenix Connie Nielsen Oliver Reed Derek Jacobi Djimon Hounsou Richard Harris |
| Aasta | 2000 |
| Kestus | 155 minutit |
| Riik | Ameerika ühendriigid |
| Keel | inglise |
| Piletitulu | 465,4 miljonit dollarit [3] |
| IMDb profiil | |
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 180 pKr vallutab Vana-Rooma väejuht Maximus Decimus Meridius oma armeega Kesk-Euroopas germaanlastele kuuluva ala ja plaanib pärast pikka sõjakäiku koju naasta. Rõõm vallutusest jääb üürikeseks, kui eakas keiser Marcus Aurelius avaldab kahe silma all Maximusele soovi teda surres asevalitsejaks nimetada ning Rooma vabariigi taastamine talle usaldada. Sünnijärgne troonipärija, Marcuse poeg Commodus, tapab kadedusest salaja oma isa ning nimetab end uueks keisriks.
Commodus nõuab Maximuselt ustavust, kuid väejuht keeldub, aimates, et Commodus on vana keisri surmaga seotud. Vihane Commodus käsib Maximuse hukata ning saadab pretoriaanid ka tema naist ja poega hukkama. Maximus alistab teda hukkama saadetud sõdurid ning kihutab haavatuna kodu poole, et oma pere päästa. Kodus näeb Maximus mahapõletatud maja, kus ripuvad tema risti löödud naise ja poja laibad. Ta matab nad ja jääb nende haudadele puhkama.
Orjakauplejad leiavad nõrga Maximuse ning viivad ta Zuccabari, Mauretania Caesariensise provitsi, kus kohaliku luduse, gladiaatorite kooli, juht Proximus ta ära ostab ja gladiaatoriks sunnib. Maximus võitleb vastumeelselt kohalikus amfiteatris ja kogub kiirelt rahva poolehoiu tänu oma imetabastele võitlusoskustele. Samal ajal korraldab Commodus oma isa mälestamiseks 150 päeva pikkused gladiaatorite võistlused. Proximus avaldab Maximusele, et on Marcus Aureliuse poolt vabastatud endine gladiaator ja soovitab tal elus püsida ja populaarsust hoida, et Commoduselt vabadust paluda.
Proximo ja tema gladiaatorid lähevad Rooma ja peavad Colosseumivõitluste esimese katsumusena rinda pistma Zama lahingu taaslavastusega, kus nad kehastavad kaotavaid kartaagolasi. Kõigile ootamatult viib Maximus oma meeskonna võiduni ja pälvib publiku poolehoiu. Commodus läheb areenile ja soovib gladiaatorit õnnitleda, nõudes, et too oma identiteeti varjavast kiivrist loobuks ja end tutvustaks. Maximus langetab kiivri ja lubab keisrile kätte maksta. Commodus ei julge rahva poolehoiu tõttu teda sealsamas hukata ning jätab ta ellu. Samal õhtul külastab Commoduse õde ja Maximuse endine arm Lucilla Maximuse kongi ning pakub talle abi, millest ta keeldub.
Pühendunud Maximuse tapmisele otsustab Commodus panna ta vastamisi senivõitmatu gladiaatori Gauli Tigrisega. Maximus saab Tigrisest jagu ning ootab Commoduse käsku tappa või säästa tema elu. Commodus otsustab Tigrise tapmise kasuks, kuid Maximus häbistab keisrit ning keeldub, jättes ta ellu. Commodus muutub võistlusele järgnevalt oma alamate suhtes paranoiliseks, kartes, et Maximuse ööpimeduses tapmine muudaks ta märtriks ning ärritunud rahvas pöörduks tema vastu. Lisaks kardab ta senati plaane vabariigi taastamisest ja käsib kõikide senaatorite käike jälgida.
Maximus saab oma endise alama Cicero käest teada, et tema endised leegionärid on talle endiselt lojaalsed. Ta korraldab salajase kohtumise Lucilla ja mõjuka senaatori Gracchusega, kus nad nõustuvad plaaniga aidata Maximusel põgeneda Roomast Ostiasse, naasta Commoduse kukutamiseks oma armeega Rooma ja anda võim tagasi Rooma senatile. Pretoriaanid arreteerivad Gracchuse. Kui Lucilla poeg Lucius kogemata ema plaanidele vihjab hakkab Commodus vandenõud kahtlustama. Commodus ähvardab Luciust ja sunnib Lucillat poja päästmiseks plaani välja rääkima. Pretoriaanid ründavad gladiaatorite kasarmuid, et Maximuse põgenemist peatada. Proximo ja tema mehed ohverdavad end, et Maximus saaks põgeneda. Maximus võetakse kinni Ciceroga kohtumisel, kus viimane tapetakse.
Commodus nõuab, et Lucilla talle troonipärija sünnitaks. Rahva poolehoiu taastamiseks otsustab Commodus Maximusega duelli pidada, kuid nõrgestab eelise saamiseks teda enne võitlust noahaavaga kõhtu. Vigastusele vaatamata võtab Maximus duelli käigus Commoduse relvad. Kui pretoriaanid keelduvad teda aitamast, võtab Commodus peidetud noa välja; Maximus alistab Commoduse ja lööb noa talle kurku, tappes ta. Enne kui Maximus oma võitluseeelsest haavast sureb, nõuab ta poliitilisi reforme, oma sõpradest gladiaatorite vabastamist ja Gracchuse ennistamist senaatoriks. Surres taaskohtub ta oma naise ja pojaga. Maximuse sõbrad ja liitlased austavad teda rooma sõdurina ja kannavad ta keha areenilt ära.
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]„Gladiaatori“ esimese stsenaariumi mustandi kirjutas David Franzoni. Idee sai ta 1972. aastal mootorrattaga läbi Ida-Euroopa ja Lähis-Ida sõites: „Kõikjal, kuhu ma Euroopas läksin, olid areenid,“ meenutas Franzoni. Oma gladiaatoriloo idee esitas Franzoni Steven Spielbergile, kes käskis tal kohe stsenaariumi kirjutada.[4] Pärast Vana-Rooma teksti „Historia Augusta“ lugemist otsustas ta keskenduda loos Commodusele. Peategelaseks oli Narcissus, maadleja, kes antiikajaloolaste Herodianuse ja Cassius Dio kohaselt kägistas Commoduse surnuks.[5]
DreamWorks'i produtsendid arvasid, et Ridley Scott oleks ideaalne režissöör Franzoni loo elustamiseks. Nad näitasid talle koopiat Jean-Léon Gérôme'i 1872. aasta maali "Pollice Versost", mis Scotti sõnul kujutab Rooma impeeriumi „kogu selle hiilguses ja kurjuses“. Maal veenis teda kohe filmi lavastama. Kui produtsent märkis, et Scott polnud veel stsnenaariumit lugenud, vastas Scott: „Mind ei huvita, ma teen seda.“ [6]
Scott leidis, et Franzoni dialoogis puudus peenus ja palkas John Logani stsenaariumit ümber kirjutama. Logan kirjutas suure osa esimesest vaatusest ümber ja otsustas tappa Maximuse perekonna, et suurendada tegelase kättemaksuhimu. [7] 1998. aasta novembris sõlmis DreamWorks lepingu Universal Pictures'iga, et aidata filmi rahastada. [8]
Filmiti 1999. aasta jaanuarist maini kolmel põhilisel võtteplatsil.[9] Germaania metsades toimuv lahingustseen filmiti Surrey's Inglismaal. Ridley Scott sai plaanitud metsa mahavõtmise tõttu loa selle stseeni jaoks osaliselt maha põletada. Orjuse, kõrberännaku ja gladiaatorite koolis toimuvad stseenid filmiti Ouarzazates, Marokos. Roomat kujutavad stseenid filmiti altal, kus ehitati umbes 1/3 Colosseumist, luues 16 meetri kõrgune koopia. Puuduv 2/3 ja kõrgus lisati digitaalselt.[10] Maximuse kodu stseenid filmiti Itaalias Val d'Orcias.[11]
Ajalooline faktipõhilisus
[muuda | muuda lähteteksti]Film põhineb üldiselt tegelikel sündmustel, mis leidsid aset Rooma impeeriumis 2. sajandi teisel poolel pKr. Scott soovis kujutada Rooma kultuuri täpsemalt kui varasemad filmid, mistõttu palkas nõustajateks mitu ajaloolast. Siiski tehti ajaloost mitmeid kõrvalekaldeid, et suurendada huvi, säilitada loo järjepidevus ning filmida võimalikult praktiliselt ja ohutult.[12] Vähemalt üks ajaloonõustaja lahkus muudatuste tõttu töölt, teine palus, et neid nimepidi lõputiitrites ei mainitaks. [5]
Väljamõeldised
[muuda | muuda lähteteksti]- Commodus ei mõrvanud oma isa Marcus Aureliust. Viimane suri Vindobonas (tänapäeva Viin) 180. aastal pKr Antoniuse katku — tema valitsemisajal Rooma impreeriumit laastanud epideemiasse, mille puhul oli oletatavalt tegu kas rõugete või leetritega. [13]
- Pole mingeid viiteid, et Marcus Aurelius soovinuks vabariiklikku valitsemist taastada nagu filmis kujutatakse. Lisaks jagas ta kolm aastat enne oma surma trooni Commodusega. Seejärel valitses Commodus üksi kuni surmani 192. aastal pKr.[14]
- Maximus on väljamõeldud tegelane, meenutades Spartacust, kes juhtis orjade ülestõusu, ja Marcus Nonius Macrinust, kes oli Marcus Aureliuse väejuht ja sõber.[15][16]
- Filmis kujutatakse Lucillat Lucius Veruse lesena, kellel on üks samanimeline poeg. Tegelikkuses suri Lucilla poeg, Lucius, ammu enne Commoduse valitsemisaega ning ta abiellus uuesti Claudius Pompeianusega pärast Veruse surma. Kui Commodus sai keisriks, oli Lucilla Claudiusega abielus olnud 11 aastat ja tema ainus elav poeg oli Aurelius Pompeianus.[17]
- Päriselus plaanis 182. aastal pKr Lucilla oma venna atentaati, mille nurjumise tagajärjel Commodus ta Capri saarele saatis ning aasta hiljem seal hukata käskis.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ""Gladiaatori" süžee". IMDb. Vaadatud 21. novembril 2024.
- ↑ "The 73rd Academy Awards (2001) Nominees and Winners". oscars.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2014. Vaadatud 19. novembril 2011.
- ↑ "Gladiator". Box Office Mojo. Vaadatud 10. veebruaril 2024.
- ↑ Falk, Ben (5. mai 2020). "'Gladiator' at 20: Creator David Franzoni on the film's journey from 'Easy Rider' homage to Oscar hit (exclusive)". Yahoo. Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 Winkler, Martin M., toim (2004). Gladiator: film and history. Malden, MA: Blackwell Pub. ISBN 978-1-4051-1043-3.
- ↑ Nichols, Mackenzie (4. mai 2020). "'Gladiator' at 20: Russell Crowe and Ridley Scott Look Back on the Groundbreaking Historical Epic". Variety (Ameerika inglise). Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ Tales of the Scribes: Story Development (DVD). Universal. 2005.
- ↑ Hindes, Andrew (12. november 1998). "U suits up for D'Works' 'Gladiator'". Variety (Ameerika inglise). Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ "'Gladiator' at 20: Russell Crowe describes surprising 'seat of the pants' filming of Oscar-winning epic". Yahoo Entertainment (Ameerika inglise). 5. mai 2020. Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ "KODAK: In Camera July 2000 - Gory glory in the Colosseum". web.archive.org. 9. veebruar 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2005. Vaadatud 28. novembril 2024.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Keenan, Alex (18. juuli 2023). "Where Gladiator Was Filmed - Colosseum & Filming Locations Explained". ScreenRant (inglise). Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ Griffin, Joshua (10. veebruar 2000). "Not Such a Wonderful Life: A Look at History in Gladiator". IGN (inglise). Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ Southern, Pat (2003). The Roman Empire from Severus to Constantine (Repr trükk). London: Routledge. Lk 18. ISBN 978-0-415-23943-1.
- ↑ 14,0 14,1 Grant, Michael (1997). The Roman Emperors: A Biographical Guide to the Rulers of Imperial Rome: 31 BC-AD 476 (inglise). Phoenix House. Lk 95-96. ISBN 9781857999624.
- ↑ "'Gladiator' tomb is found in Rome" (Briti inglise). 17. oktoober 2008. Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ "Found: Tomb of the general who inspired 'Gladiator' - Europe, World - The Independent". web.archive.org. 3. märts 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2011. Vaadatud 28. novembril 2024.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Roman Emperors - DIR Lucius Verus". web.archive.org. 28. märts 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018. Vaadatud 28. novembril 2024.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)