Gladiaator II
| Gladiator II | |
|---|---|
 | |
| Žanr | draama, märul |
| Režissöör | Ridley Scott |
| Stsenarist | David Scarpa |
| Helilooja | Harry Gregson-Williams |
| Peaosades | |
| Produtsent |
|
| Esilinastus | 15. novembril 2024 (Eesti) |
| Kestus | 140 minutit |
| Keel | inglise |
| Ametlik veebileht | |
| IMDb profiil | |
"Gladiaator II" on 2024. aasta ajalooline märuli-/draamafilm, mis on järjeks "Gladiaatorile"(2000). Filmi tegevus toimub Vana-Roomas umbes 16 aastat pärast eelneva filmi sündmusi, oletatavalt 211 pKr, mil keisrid Geta ja Caracalla koos valitsema hakkasid.[1] Filmi peategelaseks on eelmise filmi keisri Commoduse õepoeg ning Marcus Aureliuse lapselaps Lucius Verus Aurelius (Paul Mescal), keda enda turvalisuse huvides lapsena Numiidiasse saadeti. Täismehena roomlaste sõjavangiks langenuna näeb Lucius ainsat võimalust Rooma armee väejuhile Acaciusele (Pedro Pascal) oma kodukoha vallutamise eest kätte maksta gladiaatorina Colosseumis. [2] Filmi režissöör on Ridley Scott ja stsenarist David Scarpa.
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Kuusteist aastat pärast Marcus Aureliuse surma valitsevad Roomat korrumpeerunud kaksikkeisrid Geta ja Caracalla. Aureliuse lapselaps Lucius Verus elab Hanno nime all koos oma naise Arishatiga Põhja-Aafrikas Numiidias. Rooma väejuhi Acaciuse armee vallutab Numiidia, tappes Arishati ja orjastades Luciuse. Reklaamimaks sõjaorje potentsiaalsete gladiaatoritena, sunnivad roomlased neid metsikute paavianidega võitlema. Lucius tapab raevukalt paaviani, avaldades muljet gladiaatorikauplejale Macrinusele, kes lubab Luciusele võimaluse tappa Acacius, kui ta võidab Roomas piisavalt võitlusi.
Acacius naaseb sõjakangelasena Rooma. Geta ja Caracalla korraldavad Acaciuse võidu tähistamiseks Colosseumis gladiaatorite mängud. Sõdadest tüdinud Acacius soovib puhata oma abikaasa Lucillaga, Aureliuse tütre ja Luciuse emaga, kuid keisrid keelduvad ja käsivad tal lähiajal alustada Pärsia ja India vallutamisega. Senaator Thraex korraldab keisritele peo, kus pakub külalistele meelelahutuseks gladiaatorite duelli. Pärast Luciuse võitu küsib Geta, kust too pärit on. Lucius loeb põlglikult ette salmi Vergiliuse Aeneisist, paljastades oma Rooma hariduse. Gladiaatorite tohter, Ravi, ravib Luciuse vigastusi ja sõbruneb temaga.
Lucius jäljendab Colosseumis võitluste võitmiseks legendaarset gladiaatorit Maximust. Lucilla tunneb südikas mehes ära oma poja Luciuse, kelle ta lapsena Roomast minema saatis. Colosseumis toimuva veevõitluse ajal viib Lucius gladiaatorid võidule ja laseb noole loožis istuva Acaciuse pihta, kuid tabab posti. Pärast lahingut püüab Lucilla oma pojaga kohtuda, kuid lapsepõlvemälestustest kibestunud Lucius tõrjub teda, olles vihane, et oli sunnitud lapsena Roomast põgenema, samal ajal kui ema elas luksuslikult ning tema uus abikaasa mõistis Arishati surma.
Lucius saab teada, et Ravi oli endine ori, kes võitis Colosseumis oma vabaduse. Ravi näitab Luciusele gladiaatorite hauakambris Maximuse kalmu, kus on seinal Maximuse mõõk ja võitlusrüü. Lucilla ja Acacius plaanivad senaatorite Thraexi ja Gracchusega vandenõud keisrite kukutamiseks ja Rooma vabariigi taastamiseks. Acacius nõustub Luciust orjusest päästma. Võlgades Thraex teatab tagatisena Macrinusele aga riigipöördekatsest, kes omakorda teavitab keisreid, soovitades Lucilla ja Acacius riigireetmise eest arreteerida.
Macrinus korraldab Colosseumis Luciuse võitluse arreteeritud Acaciusega. Lucius võidab Acaciust, kuid keeldub teda hukkamast. Pretoriaanid hukkavad keisri käsul Acaciuse, ajendades rahvast märatsema. Macrinus külastab Lucillat tema kongis ja paljastab, et ta oli kunagi Aureliuse valitsemise ajal ori ning lubab kannatuste eest Roomale kätte maksta, saades ise keisriks ja lõpetades keiserliku dünastia.
Macrinus manipuleerib Caracallat Getat tapma. Pärast seda, kui Caracalla on oma lemmiklooma, ahvi nimega Dondus, konsuliks nimetanud, veenab Macrinus senatit keisrit kukutama. Samuti veenab ta Caracallat kasutama Lucillat Colosseumis söödana samal ajal kui Lucius teda kaitseb, lootes, et ema ja poja surm kutsub esile uue mässu, mille senat Caracalla hukkamisega vaigistada saab.
Lucius ja Lucilla kohtuvad taas, et Macrinuse plaanide nurjamist arutada ning Lucilla kingib Luciusele Aureliuse sõrmuse, mida oli kandnud nii Maximus kui ka Acacius. Lucius läkitab Ravi koos sõrmusega Acaciuse armeeni väljaspool Roomat, paludes sõjalist abi. Lucilla viiakse Colosseumi koos senaatoritega, kellega ta vandenõud pidas. Maximuse mõõga ja võitlusrüüga relvastatud Lucius vabastab gladiaatorid ja koondab nad mässama orjastajate vastu ja kaitsma Lucillat. Gracchus tapetakse rünnakus, samal ajal kui Macrinus tapab loožis Caracalla ning tabab Lucillat noolega südamesse. Macrinus põgeneb mässavast Roomast ja Lucius jälitab teda.
Acaciuse ja Macrinuse väed kohtuvad väljaspool Roomat. Lahingu ärahoidmiseks peavad Macrinus ja Lucius duelli. Lucius tapab Macrinuse. Ta paljastab oma tõelise identiteedi keiserliku pärijana ja räägib mõlema armeega, veendes neid koos temaga üles ehitama ühtset ja edumeelset Roomat. Hiljem leinab Lucius Colosseumis oma vanemaid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Magazine, Smithsonian; Solly, Meilan. "The Real History Behind Ridley Scott's 'Gladiator II' and Life as a Fighter in the Ancient Roman Arena". Smithsonian Magazine (inglise). Vaadatud 28. novembril 2024.
- ↑ Gladiator II (2024) - Plot - IMDb (Ameerika inglise), vaadatud 28. novembril 2024