Grīziņkalnsi park

Grīziņkalnsi park
	Grīziņkalna parks
	Pargi skeem
Asukoht	Grīziņkalnsi asum Riias
Koordinaadid	56° 57′ 30″ N, 24° 9′ 16″ E
Pindala	10,45 ha

Grīziņkalnsi park on Grīzenbergi mõisa pargist kujunenud avalik park Lätis Riia linnas Grīziņkalnsi asumis. Park asub Pērnavas Jāņa Asara ja Ata tänava vahelisel maa-alal.

Pargis kasvab 16 liiki kohalikku ja 65 võõrpuuliiki. Teiste seas kasvavad seal mägimänd ja must mänd, paberikask, tatari vaher, harilik elupuu, harilik jugapuu, kolmehõlmaline mandlipuu ja puishortensia.

Pargi lasi rajada XVIII sajandil Grīzenbergi mõisa toonane omanik Johann Bernhard von Fischer. Pargi keskuseks oli ümbruskonna kõrgeim liivaluide, mille tipp ulatub 24 meetrit üle merepinna.

XIX sajandi teisel poolel hakkas pargi ümbrusse tekkima asustus ja Riia linn hakkas selle ala vastu huvi tundma. Aastal 1885 koostatud linna arenguplaanis nähti ette sinna puhkepiirkonna rajamist. Aastal 1902 koostas Georg Kuphaldt plaani Grīziņkalnsi pargi väljaehitamiseks, kus oli ette nähtud nii restoran kui ka lõbustusasutused. Osa pargi alast omandas Šampēterise õlletehase omanik Schindler, kes ehitas sinna restorani, kus turustati tema tehase õlut, ja suveteatri. Endale kuuluva osa kõrgemasse otsa ehitas ta kohviku ja vaatetorni. Sel ajal hakkas park jagunema kaheks osaks. Madalamas osas asusid erinevad lõbustusasutused ja kontserdisaal, ülemises osas domineeris aga kõrghaljastus. Aastal 1903 rajati parki teed ja hendati sealsed hooned Riia veevärgiga. Lõbustusasutuste osa kandis rahvasuus nime Balagānu laukums (Palaganiväli), seal tegutsesid mõõganeelajad ja akrobaadid, samuti asusid seal karussellid ja paigad, kus näidati liikuvaid pilte. Aastal 1906 rajati sinna 600 kohaga teater Apollo (selle kohal asub tänapäeval Daugava staadion).

Pargi kõrgemasse ossa oli kavas rajada lossivaremeid meenutav 65 jala kõrgune vaatetorn, mille ruumides oleks asunud ka veinikelder ja kohvik. Neile plaanidele tegi aga lõpu 1905. aasta revolutsioon. Toona elasid pargi ümbruskonnas põhiliselt töölised ja park kujunes nende kogunemiskohaks, kus valmistati ette Riiat haaranud 100 000 osalisega üldstreiki.^[1]

Aastal 1906 hakkas sealses teatris tegutsema läti näitetrupp, mille liikmeteks olid teiste seas ka Tija Banga, Alfreds Amtmanis-Briedītis, Milda Brehmane-Štengele ja Mirdza Šmithene. 1911. aastal lõpetati revolutsioonisündmuste tõttu peatatud pargi heakorrastustööd ametlikult ning piirkond läks Vene impeeriumi kaubandus- ja tööstuskoja valdusse. See rajas vaatetorni vundamendile vabaõhulava, kus kaks korda nädalas toimusid vabaõhukontserdid. Aastal 1917 hävitas taganev Vene armee kõik pargi hooned peale aastal 1903 valminud aednikumaja.

Uuesti hakati pargiga tegelema 1930. aastatel, mil pargi vastu hakkas huvi tundma linnahaljastusprojekti "Rīgas dārzi" (tõlkes Riia aiad) eestvedaja Andrejs Zeidaks. Vanade ehitiste varemete asemele kavandas ta terrassidega pargi, kuhu pidid tulema rosaariumid, välibassein ja laste mänguväljak. Aastal 1930 nimetati park ümber ja sellest sai 1905. aasta park.

Pargi korrastamistööd lõpetati alles aastal 1949, ent toona asusid ümbruskonnas Nõukogude sõjaväele kuuluvad militaarobjektid. Nõnda rajati heakorrastustöödel pargi alla ka sõjaväepunkrid. 1974. aastal rajati parki 1905. aasta sündmuste mäelstuseks memoriaalkompleks. Aastal 2008 rajati parki laste mänguväljak.

Floora: