Huntington Beach
Huntington Beach | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Pindala: 83,2 km²[1] | |||
Elanikke: 198 711 (1.04.2020)[2] | |||
| |||
Koordinaadid: 33° 42′ N, 118° 0′ W | |||
Asukoht Orange'i maakonnas | |||
Asukoht Ameerika Ühendriikides |
Huntington Beach on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis Orange'i maakonnas.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Rand
[muuda | muuda lähteteksti]Rand on tuntud eeskätt pika rannajoone (13,7 km), meeldiva ilma ja heade surfamistingimuste poolest.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Huntington Beachis on igal kuul mõõdetud sooja üle +30 °C. Kõrgeimad temperatuurid on mõõdetud septembris (+41,7 °C) ja juulis (38,9 °C), kuid ka jaanuaris on mõõdetud 30,6 °C ja veebruaris 31,7 °C. Öökülma on mõõdetud üksnes jaanuaris ja veebruaris (absoluutne miinimum vastavalt −1,7 °C ja −2,2 °C). Seevastu augusti absoluutne miinimum on +11,1 °C.
Aasta keskmine sademete hulk on 1165 mm. Suviti sajab väga harva, talviti seevastu palju. Sademerikkamad kuud on jaanuar (260 mm) ja veebruar (254 mm), sademevaesemad juuli (1 mm) ning juuni ja august (2 mm).
Ookeanivee temperatuur on keskmiselt 13–18 °C.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Linna elanike arv kasvas 1960. ja 1970. aastatel oluliselt. Kui 1950. aastal elas Huntington Beachis 5237 inimest, siis 1960. aastal 11 492, 1970. aastal 115 960 ja 1980. aastal 170 505 inimest.
Elanike arvu kasvule aitas kaasa nafta avastamine linnas.
2000. aastal oli linnas 189 594 elanikku, 73 657 leibkonda ja 47 729 perekonda. 79,22% elanikest moodustasid valged, 0,81% neegrid, 0,65% indiaanlased, 9,34% asiaadid, 0,24% polüneeslased, 5,81% mõnest muust rassist ja 3,94% segaverelised. 14,66% rahvastikust moodustasid hispaanlased või latiinod. 2008. aastal elas linnas umbes 192 620 inimest.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Varem toodeti linnas suurel hulgal naftat. Tänapäevaks on enamikus naftapuurkaevudest varud ammendunud. Vähesel määral jätkub nafta tootmine tänapäevani.
Linna suurim tööandja on Boeing, kus 2008. aasta seisuga töötas 4352 linlast. Osa Boeingu rajatistest oli algselt loodud Apollo programmi teenindamiseks.
Huntington Beachis asub ka Sea Launchi peakorter – see on kosmosesõidukite orbiidile saatmisega tegelev eraettevõte, mille suurim osanik on Boeing.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ala kuulus algselt tongva hõimule. Euroopa päritolu elanike ajalugu algab Hispaania sõduri Manuel Nietoga, kes 1784 sai valitsuselt 1200 km² maad autasuks sõjaväeteenistuse eest ja teiste asunike ligimeelitamiseks. Seda ala hakati kutsuma Nieto rantšoks. Aastal 1790 tekkis Peaingel Gabrieli misjonijaamaga piiritüli ja Nieto rantšo maa-ala vähendati, kuid see ulatus endiselt Los Angelese jõest läänes Santa Ana jõeni idas. Linna peatänav Beach Boulevard rajati karjateena, mis viis rantšo juurde.
19. sajandil vahetus maa-ala omanik korduvalt ja korduvalt muutus ka selle nimi. See oli järgemööda Shell Beach (Merekarbirand), Smeltzeri alev ja isegi Gospel Swamp, sest rannikust pisut eemal asus soo, kus kristlased korraldasid äratuskoosolekuid. Hiljem, kui see ala hakkas muutuma turismi sihtpunktiks, kandis ta nimesid Fairview ja Pacific City.
Huntington Beach sai linna staatuse 17. veebruaril 1909. Linn sai nime Henry Huntingtoni järgi, kellele kuuluv kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte West Coast Land and Water Company võttis endale uueks nimeks Huntington Beach Company ja hakkas linna arendama. Huntington Beach Company on siiani linna suur maaomanik ja talle kuulub enamik õigustest maavaradele linna piires.
Linna keskkool asutati 1906. Väike Huntington Beachi lennujaam rajati 1950. aastatel ja suleti 1989.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 2016 U.S. Gazetteer Files
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 1.01.2022.