Johann Kollowrat
Johann Nepomuk Karl Joseph Graf von Kollowrat-Krakowsky (21. detsember 1748 – 5. juuni 1816) oli Tšehhi aadlik, Austria väejuht ja feldmarssal.
Sõjaväekarjääri algus
[muuda | muuda lähteteksti]
Johann Kollowrat sündis 1748. aastal Prahas. Lapsepõlves sai ta kodus jesuiidist õpetaja käest haridust, kuni määrati 1766. aastal tragunirügemendis nr. 37 nooremleitnandiks, mille inhaber tema onu oli. Kaks aastat hiljem ostis ta endale kaptenikoha Ungari jalaväerügementi nr. 34, mis paiknes Prahas. Tol ajal teenis ta koos ka tulevase ratsaväekindrali Michael von Melasega ning neist said eluaegsed sõbrad.[1][2]
Rügemendi koosseisus osales Kollowrat ka Baieri pärilussõjas, kuid erilist lahingutegevust ta ei näinud. Pärast sõja lõppu viidi rügement Ungarisse. Kollowrat edutati 1787. aastal ooberstleitnandiks ning järgmisel aastal ooberstiks. Samal aastal alanud Austria-Türgi sõjas juhatas Kollowrat jalaväerügementi nr. 19 ning näitas selles rollis üles suurt oskuslikkust, saades tunnistust ka feldmarssal Gideon Ernst von Laudoni käest.[1]
30. septembril 1789 toimunud Belgradi piiramisel juhatas Kollowrat kolmandat rünnakukolonni. Kolonni juhatades sai ta peast haavata ning viidi kanderaamil lahinguväljalt minema. Tema kolonn oli siiski läbimurde saavutanud ning surus türklased tagasi. Laudon kiitis Kollowrati jällegi ning sama aasta 9. oktoobril edutati ta kindralmajoriks. Kollowrati juhtida anti järgmiseks üks Böömimaal paiknev brigaad. Kollowrat oli kuni 1791. aastani Belgradi kuberner, mil linn pärast Sistova rahu sõlmimist türklastele üle anti.[1]
Prantsuse revolutsioonisõjad
[muuda | muuda lähteteksti]1792. aasta jaanuaris viidi Kollowrat üle kahuriväkke ning ta sai 2. kahurirügemendis inhaberiks. Ta osales sõjategevuses Prantsuse Esimese Vabariigi vastu ning paistis välja väga eduka ja oskusliku kahurieksperdina. 20. mail 1795 ülendati Kollowrat feldmarssal-leitnandiks ning määrati krahv Clerfayt' armee kahuriväe ülemaks. Selles ametis jagas ta laskemoona garnisonidele ning mängis suurt rolli ka kahuripatareide lahingus kasutamises. Ta oli osav logistik ning lisaks oli ta kahuriväe ohvitseride seas populaarne. Hiljem osales ta Kehli piiramisel. Piiramise juhataja Maximilian Anton Karl Baillet de Latour, pani tähele, kui kiiresti Kollowrat piiramiskahurid üles seadis ning kirjutas tema kohta kiituskirja. 15. mail 1797 autasustati Kollowrati Maria Theresia militaarordeni komandöriristiga. 28. oktoobril 1800 edutati ta kahuriväe kindraliks.[1][2]
12. aprillil 1801 võeti Kollowrat sõjanõukokku ning sai järgmisel päeval riiginõunikuks. 21. aprillil sai ta jalaväerügemendi nr. 36 inhaberiks. 1803. aastal sai ta Böömimaa kuberneriks.[2]
Napoleoni sõjad ja hilisem elu
[muuda | muuda lähteteksti]1805. aastal võttis ta osa kolmanda koalitsiooni sõjast Prantsuse keisririigi ja selle keisri Napoleon I vastu. Pärast 1805. aasta katastroofilisest Ulmi lahingust põgenemisest võttis Kollowrat osa Austerlitzi lahingust. Lahingus juhatas ta neljandat kolonni, mis võitles liitlaste tsentris. Pärast lahingut tegeles ta Böömimaal korra hoidmisega.[1][2]
Viienda koalitsiooni sõja ajal juhatas Kollowrat teist armeekorpust ning osales ertshertsog Karli Baieri invasioonis. Pärast peaarmee kaotust Eckmühli lahingus oli ta sunnitud Austriasse taganema. Asperni-Esslingi lahingust ta osa ei võtnud, vaid proovis ilmu suurema eduta Napoleoni varustusliine segada.[1][3]
Kollowrat osales ka Wagrami lahingus, mille teisel lahingupäeval (6. juuli 1809) ründas enda ja Johann von Klenau kolonnidega Prantsuse vasakut tiiba. Austerlaste rünnak aga peatati ning pärast ülejäänud armee ebaedu oli ka Kollowrati kolonn sunnitud taganema.[4]
Hiljem aitas ta kaasa Böömimaa kaitsele ning edutati 10. septembril 1809 feldmarssaliks. Pärast seda ta enam oma halvenenud tervise tõttu lahingutegevuses ei osalenud. Siiski organiseeris ta 1813. aasta sõjakäigu ajal haavatasaanute hooldamist. Oma töö eest autasustasid nii Austria kui ka Prantsuse valitsejad teda medalitega.[2]
Johann Kollowrat suri 5. juunil 1816 Prahas.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bowden, Scotty; Tarbox, Charlie Armies on the Danube 1809. Arlington: Empire Games Press.1980