Juhan Aare

Juhan Aare
Sünniaeg	20. veebruar 1948
Surmaaeg	6. oktoober 2021 (73-aastaselt)
Pereliikmed	Tõnu Aare

Juhan Aare (20. veebruar 1948 Tallinn – 6. oktoober 2021) oli Eesti ajakirjanik ja poliitik.

Ta õppis Tallinna 20. Keskkoolis ja Tallinna 10. Töölisnoorte Keskkoolis, mille lõpetas 1966. aastal. Oli Eesti noortemeister ratsutamise takistussõidus (1961) ja rokkansambli Pop-Omega trummar (1964–1967).

Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna (1972). 1990 – Rootsi Televisiooni uudistesaate "Aktuelt" stipendiaat. 1995 – kaitsejõudude tsiviilkontrolli alane koolitus Saksamaal. 1996 – Riigikogu liikmetele korraldatud Euroopa Liidu alane koolitus Taanis. Aastal 2000 sai J. Aare Tallinna Pedagoogikaülikoolis Anu Tootsi juhendamisel magistrikraadi politoloogia alal oma raamatu "Fosforiidisõda 1971–1989" alusel. 2003 – Eastbourne School of English – keelekool Lõuna-Inglismaal.

1969–1991 oli kutseline ajakirjanik eri ajalehtede toimetustes, raadios ja televisioonis. 1969–1972 ajalehe Säde kirjanduslik kaastööline; 1973–1975 Eesti Raadio toimetaja, 1975–1977 ajalehe Noorte Hääl korrespondent, 1977–1991 Eesti Televisiooni kommentaator. Eesti Ajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige. Aastatel 1993–1998 Eesti Ratsaspordi Liidu president ja Eesti Olümpiakomitee liige.

Juhan Aare sai tuntuks fosforiidisõja ühe algatajana 1987. aasta veebruaris-märtsis. 25. veebruaril 1987 Eesti Televisiooni saates "Panda" avalikustas ta NSV Liidu Väetistetööstuse Ministeeriumi plaanid fosforiidikaevanduste rajamiseks Lääne-Virumaal (Toolses ja Kabalas). 28. veebruaril 1987 ilmus ajalehes Noorte Hääl artikkel "Stardipauk Valges saalis". See artikkel ja saatesari "Panda" põhjustasid üldrahvaliku vastupanu, mida hakati nimetama uueks ärkamisajaks ja fosforiidisõjaks. Fosforiidisõda lõppes võidukalt 6. detsembril 1987 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesti NSV-s". Rahvasõjaks kujunenud fosforiidisõja lõpetas mainitud otsuse punkt nr 8: "...mitte lubada fosfroriidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis". Esimesele fosforiidisõjale on järgnenud veel kaks J. Aare juhitud fosforiidikaevandustevastast kampaaniat. Fosforiidisõda II toimus aastatel 2011–2014. Fosforiidisõda III algas oktoobris 2015 ja susiseb vaikselt tänapäevani. Fosforiidikaevandustevastane võitlus on lähtunud paljude Eesti teadlaste poolt välja töötatud seisukohast, et maa-aluse fosforiidikaevanduse rajamine Rakvere lähedale (linnast ligikaudu 10 km kaugusele) tekitaks korvamatut kahju Pandivere kõrgustiku maa-alustele vee horisontidele. Seal asuvad Mandri-Eesti kõige suuremad ja kvaliteetsemad joogivee varud.

Eesti Rohelise Liikumise (ERL) üks asutajaid (aprill 1988) ja esimene juhatuse esimees. Novembrist 1988 kuni märtsini 1990 oli Aare Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, valitud Haljala valimisringkonnas nr 229. 1989–1991 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige, valitud Pärnu linnast (26 03 1989). 1991–1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli nõunik. 1992–1999 – Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002–2005 – Vihula Vallavolikogu esimees (Lääne-Virumaa). 2002–2006 Eestimaa Rahvaliidu liige, 3. juuli 2010 – 20. november 2010 – Eestimaa Rahvaliidu esimees.

Aastatel 1999–2001 oli ta Creare OÜ stsenarist. 2004–2005 – Eesti Sisekaitseakadeemia lektor. Aastast 2004 on Juhan Aare Eesti Kultuurfilm OÜ juhatuse liige. Alates juulist 2016 – YouTube'i videoportaali "Global Mix – Juhan Aare TV channel" toimetaja. Videoportaalis on nähtav suurem osa Juhan Aare tele- ja filmiloomingust.

MTÜ "Eesti vabaduse eest" liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule, Riigikogu kvartalisse.

Tunnustus

• 1988 – Jaan Anveldi nimeline preemia – Eesti NSV Ajakirjanike Liit
• 1988 – ajalehe Noorte Hääl küsitluse põhjal valiti rahva ajakirjanikuks
• 1988 – Õitsengu kolhoosi loodushoiupreemia
• 1989 – Eesti Televisiooni aastapreemia
• 1989 – Norra partei Venstre looduskaitseauhind
• 1999 – Lääne-Virumaal toimunud rahvahääletusel valiti 50 Viru vägeva hulka, kelle tegevus on 20. sajandil kõige enam mõjutanud Virumaa nägu
• 2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2007 – Eesti Kultuurkapitali auhind

Looming

• 1977 "Samm edasi" – saatesari Eesti Televisioonis
• 1977 "Doktor Seppo" – publitsistikakonkursil "Bellaad 77" äramärgitud töö
• 1977 "Piimamehe päevik" – järjejutt ajalehes Noorte Hääl
• 1985 "Tallinn" (fotoalbumi teksti autor), Tallinn.
• 1986 "Aken maailma: ülevaade informatsiooniagentuuri TASS kujunemisloost, tänasest päevast ja arengusuundadest", raamat, Tallinn.
• 1986–1988 – "Panda" – saatesari Eesti Televisioonis
• 1989 "Mitte ainult kodumeri" – dokumentaalfilm
• 1999 "Fosforiidisõda 1971–1989", raamat, Kirilille kirjastus, Tallinn, ISBN 9985-886-29-2
• 1999 "Fosforiidisõda". – IV Välis-Eesti kongress: 29.–30. juunil 1999 Tallinnas, Tallinn.
• 2000 "Kuramatsi Helmi". (Intervjuu Helmi Tohvelmaniga Eesti Raadios oktoobris 1970). – Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 14–17.
• 2000 "Palmse mõisa paradoksid". – ajakiri Loodus, juuni, nr 2, lk 14–17.
• 2001 "Ränduri aabits", raamat, Tallinn, ISBN 9985-78-088-4
  • Tõlge inglise keelde: "Traveller's ABCs", Tallinn 2001, tõlkinud Riina Reinholm.
• 2002 "Päästetud kroon: Eesti krooni taassünni lugu", raamat, kirjastus Olion, Tallinn, ISBN 9985-57-402-8
• 2002 "Omanäoline ja ohutu". – ajakiri Maamajandus, oktoober, lk 23–26.
• 2006 "Rein Otsasoni kolm elu". Eesti Panga endise presidendi elukäiku tutvustav raamat, eesti ja inglise keeles. Tallinn, ISBN 9949-13-917-1; ISBN 978-9949-13-917-0
• 2008 "Sillaehitajad ajas ja ruumis". raamat Tallinna Tehnikaülikooli (endine Tallinna Polütehniline Instituut, lüh. TPI) ehitusteaduskonna ajaloost. kirjastus Argo, Tallinn, ISBN 978-9949-438-36-5
• 1998 "Põhjamaa metsade lapsed" – dokumentaalfilm inimese ja looduse suhetest
• 2000 "Tige tulnukas" – dokumentaalfilm ohtliku võõrliigi Sosnovski karuputke levikust Eestis
• 2001 "Mets meie südames" – dokumentaalfilm Rootsi metsanduse ajaloost ja tänapäevast
• 2001 "Eestlased Kremlis" – 10-osaline saatesari Vikerraadios
• 2002 "Tuntud-tundmatu maailm" – loodusteemaline saatesari Eesti Televisioonis
• 2006 "Eestlased Kremlis – Nõukogude Liidu lagunemise lugu" – dokumentaalfilm; YouTube'is üle 300 000 vaataja
• 2006 "Kümme otsustavat aastat" – 16-osaline saatesari Eesti Televisioonis Eesti lähiminevikust
• 2008 "Kodumets" – 10-osaline saatesari Eesti Televisioonis
• 2009 "Tule metsa!" – 9-osaline saatesari Eesti Televisioonis
• 2009 "Põlevad piirid" – dokumentaalfilm Tartu Rahulepingust ja MRP salaprotokollidest
• 2010 "Rein Otsason ja tema aeg" – dokumentaalfilm
• 2010 "Eestisse armunud – Eesti Vabaõhumuuseum sünnist tänaseni" – dokumentaalfilm
• 2011 "Eesti kuldkalakesed" – dokumentaalfilm Eesti kalanduse strateegiast
• 2011 "Tallinn-Astana-Tallinn" – dokumentaalfilm Kasahstani Vabariigi sünniloost ja tänapäevast
• 2015 "Fosforiidilõks" – dokumentaalfilm fosforiitide kaevandamisega seotud ohtudest Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustikul
• 2016 "Fosforiit veeklaasis" – kolmeosaline saatesari Tallinna TV-s
• 2016–17 "Taevariik UFOdega" – 33-osaline saatesari Tallinna TV-s
• 2017–18 "Eestlased Kremlis – Eesti saadikud maailmapoliitikat tegemas" – fotosuurenduste rändnäitus (Rahvusraamatukogu, Saku Vallaraamatukogu, Rahvarinde Muuseum, Narva Muuseum) ja kataloog
• 2018 – "Eesti vabaduse võti Rootsi Kuningriigis" – 10-osalise saatesarja esimene saade Tallinna TV-s

Isiklikku

Juhan Aare isa oli tehnikateadlane Johannes Aare, ema Priscilla Aare oli Tallinna Töölisteatri näitleja, õde Anne Aare on tekstiilikunstnik, vend Tõnu Aare oli ansambli Apelsin asutaja ja juht.

Juhan Aare on olnud abielus Riina Heinaga. Hiljem oli ta abielus Anu Transtok-Aarega, neil on poeg Georg Richard (sündinud 2005).

Kirjandus

• Mihkel Veiderma. "Fosforiidiuurimine Eestis – kas pidu või ohust ajendatud tegevus?" – Akadeemia, 2000, nr 3, lk 626–633
• Andres Küng. "Estland Vaknar – Eestimaa ärkab", raamat rootsi keeles, 1989

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• EKRE nõuab jätkuvalt Juhan Aarelt üle 9500 euro, Postimees, 25. oktoober 2015