Kuramaa piiskopkond

	Kuramaa piiskopkond; Episcopatus Curoniensis (ladina); Bistum Kurland (saksa) 1234–1554
	Kuramaa piiskopkond. Stift on tähistatud oranžina ja diötsees sama värvi joonega. Liivi ordu valdused on tähistatud valgega
Pealinn	Piltene
Religioon	ristiusk (katoliiklus)
Pindala	4500 km²
Peamised keeled	saksa keel, ladina keel

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Moodustamine

Kuramaa piiskopkond loodi 1234. aastal, pärast seda, kui kurelased olid end Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla andnud.

Territoorium

Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Keskus asus Piltenes. Piiskopkonna diötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldīga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobiņa ja Kandava foogtkonnad.

Piiskopkonna eripäraks võrreldes teiste Vana-Liivimaa omadega oli see, et sealne aadelkond moodustas kaks korporatsiooni: Aizpute ja Piltene rüütelkonnad.

Valitsemine

Kuramaa piiskopkonna esimesed aastakümned olid siiski väga ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles ja alles pärast 1260. aastaid said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada.

Tänu sellele ebakindlusele ja Modena Wilhelmi tegevusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees Saksa ordu ja piiskopi vahel nõnda, et viimane sai sellest enda ilmaliku võimu alla ainult 1/3, erinevalt Saare-Lääne ja Tartu piiskopist, kes said 2/3. Seetõttu oli Kuramaa Vana-Liivimaa riikidest kõige nõrgem ja langes peatselt Saksa ordu mõju alla.

Pikemalt artiklites Kuramaa piiskop ja Kuramaa piiskoppide loend

Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid. 1263. aastal määrati Kuramaa piiskopiks Saksa ordu preestervend Emundus de Werd ning 13. sajandi lõpust alates olid Kuramaa piiskopid Saksa ordu preestervendadeks. Ka toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Nõnda sarnanes Kuramaa piiskopkond Kulmi, Pomesaania ja Samlandi piiskopkondadega Preisimaal, mis olid samuti Saksa ordusse inkorporeeritud.

1300. aastal resideerisid aga nii piiskop kui toomkapiitel juba Aizpute's, kust piiskop samal aastal oma residentsi Piltenesse üle viis. Toomkapiitel jäi toomkiriku juurde Aizputesse.

Kuramaa piiskopkond oli küllaltki vaene ning seal asus vaid kaks linna: Aizpute (saksa Hasenpoth), mis sai linnaõigused 1385. aastal, ja Piltene (Pilten), mis sai linnaks 1557. aastal.

Likvideerumine

Kuramaa piiskopkonna eelviimane piiskop Johann IV, kes oli ühtlasi Saare-Lääne piiskop, müüs oma valdused 1559. aasta lõpul Taani kuninga vennale hertsog Magnusele. Too, ehkki usutunnistuselt protestant, oli viimane vormiliselt katoliiklik Kuramaa piiskop.

Magnus valitses aastatel 1570–1577 Moskva tsaaririigi vasallriigi Liivimaa kuningriiki, kuid pärast Liivi sõja lõppu lahkus Põhja-Eestist ning asus 1578. aastal Kuramaale ja tunnistas end Rzeczpospolita vasalliks. Erinevalt tema teistest valdustest Liivimaa kuningriigis suutis ta oma Kuramaa valdused säilitada kuni surmani 1583. aastal. Seejärel langes senine Kuramaa piiskopkond ehk Piltene stift Rzeczpospolita vasalli Kuramaa hertsogiriigi võimu alla, kuigi Taani püüdis seda kuni 1585. aastani edutult endale nõuelda. Poola kuningas määras Kuramaa asevalitsejaks Johann Behri. 1585. aastal loovutas Taani kuningas Frederik II sõlmitud Kronenbergi lepingu ja 30 000 taalri eest kõik õigused Piltene üle Rzeczpospolitale.

Vaata ka