Lääne kreis

Lääne kreis, Haapsalu maakond
	saksa keel Der Wiekische Kreis
	vene keel Викский уезд
	Pindala: 3969 km²
	Elanikke: 82 077 (1897)
	Rahvastikutihedus: 20,7 in/km²
	maakonnalinn: Haapsalu

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917.

Haapsalu kreis (*Der Hapsalsche Kreis*). Johann Christoph Brotze kogust, 18. sajandi lõpp

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).

Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond.

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Lääne kreisi haldusjaotus

Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääneks (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääneks (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn ja 17 kirikukihelkonda.

Maa-Lääne

Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil:

5 kirikukihelkonda
- Märjamaa kihelkond (Merjama)
- Kullamaa kihelkond (Goldenbeck)
- Vigala kihelkond (Fickel)
- Kirbla kihelkond (Kirrefer)
- Mihkli kihelkond (St Michaelis, Soontak)

Ranna-Lääne

Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil:

kreisilinn Haapsalu (Hapsal) ja Lihula (Leal)
6 kirikukihelkonda
- Haapsalu kihelkond
- Ridala kihelkond (Roethel)
- Martna kihelkond (Martens)
- Lihula kihelkond (Leal)
- Karuse kihelkond (Karusen)
- Hanila kihelkond (Hannehl)

Varbla kihelkond (Werpel)

Saare-Lääne

Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil:

kirikukihelkonda
- Lääne-Nigula kihelkond (Poenal)
- Noarootsi kihelkond (Nukkö)
Vormsi saarel
- Vormsi kihelkond (Worms)
Hiiumaal
- Pühalepa kihelkond (Pühhalep)
- Käina kihelkond (Keinis)
- Reigi kihelkond (Roicks)
- 1866. aastal moodustati Emmaste kihelkond (Emmast)^[2]

Lääne kreis Schuberti 1850. aasta kaardil

Lääne kreisi Hiiumaa Schuberti 1850. aasta kaardil

Lääne kreisi kiriklik jaotus

Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:

Maa-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Kullamaa, Lihula ja Kirbla, Mihkli, Märjamaa ning Vigala kihelkond,
Ranna-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Haapsalu, Hanila, Karuse, Lääne-Nigula, Martna, Ridala ja Varbla kihelkond,
Saarte-Lääne praostkond (kuhu kuulusid – Hiiumaa kihelkonnad, Vormsi ja Noarootsi kihelkond.

1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel toimus sotsiaalne protestiliikumine usuvahetusliikumine, mille käigus siirdus osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku. Eestimaa kubermangus suurenes apostlikku õigeusku üleminek 1880. aastatel ning Tallinna vikaarpiiskopkonnas moodustati 1883. aastal Vene õigeusu kiriku VÕK Haapsalu praostkond Eestis. Haapsalu alade praostkonnas: Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus, Emmaste Jumalaema Sündimise kirik Emmastes; Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus, Haapsalu Püha Maria-Magdaleena kirik ja abikirik Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik Haapsalus; Kullamaa Püha Nikolai kogudus Kullamaa Püha Nikolai kirik Sillal; Emmaste-Lelu, hiljem Emmaste–Kuriste kogudus Kuriste kirik; Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus, Kõpu õigeusu kirik Kõpul; Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus, Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik Kõrgessaares; Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik; Mäemõisa Nikolai kogudus, Mäemõisa Püha Nikolause kirik, Sinalepas; Paadrema Püha Kolmainu kogudus, Paadremaa Püha Kolmainu Jumala kirik; Pühalepa-Kuri kogudus, Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik; Harju-Risti kogudus, Harju-Risti õigeusu kirik; Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik Kõmsil; Vormsi Issanda Ülestõusmise kogudus, Vormsi Ülestõusmise kirik Hullo; Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kirik Väike-Lähtru.

1880. aastatel loodi Eestis esimesed baptistikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused priilaste liikumise põhjal.

Haldusasutused

Kohtuasutused

Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

Maa-Läänemaa adrakohtunik (Land-Wiekscher Hakenrichter): Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkond
Ranna-Läänemaa adrakohtunik (Strand-Wiekscher Hakenrichter): Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkond
Saarte-Läänemaa adrakohtunik (Insular-Wiekscher Hakenrichter): Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkond.

1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel alates 1817. aastast moodustati Eestimaal kreisikohtud: Harju-Järva kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne kreisis (Haapsalus, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 4 hoones) ja Viru (Rakveres) maakondades^[3].

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus.

Taristu

Pikemalt artiklites Haapsalu sadam, Virtsu sadam ja Kuivastu sadam

1739. aastal loodi postiühenduseks Tallinna ja Haapsalu vahel Tallinna–Haapsalu postimaantee. Tallinna–Haapsalu postimaanteel olid järgmised postijaamad: Tallinnast → Keilasse 22 versta, Keilast → Padisele 20 versta, Padiselt → Seljakülasse 29 versta, Seljakülast → Haapsalusse 26 versta^[4].

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas Eestimaa kubermangu Lääne kreisi läbiv 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam^[5] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam^[6] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares^[7].

1905. aastal avati Balti raudtee Tallinna–Haapsalu raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.

Lääne kreisi vallad aastal 1866

1866. aasta vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks^[8]. Sel aastal oli Läänemaal 122 valda.

Aadma vald (aastal 1893 liideti Käina vallaga)
Asuküla vald
Auaste vald (aastal 1890 liideti Oru vallaga)
Ehmja vald (aastal 1890 liideti Martna vallaga)
Emmaste vald
Enivere vald (aastal 1890 liideti Martna vallaga)
Haapsalu kirikukülad (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga)
Haeska vald (aastal 1893 liideti Martna vallaga)
Haimre vald
Jõgisoo vald
Jädivere vald (aastal 1891 liideti Vigala vallaga)
Kalju vald
Karuse-Tuudi vald (aastal 1870 eraldusid Karuse kirikuvald ja Tuudi vald omaette valdadeks, aastal 1891 liideti mõlemad Lihula vallaga)
Kasari vald
Kassari vald (aastal 1893 liideti Käina vallaga, v.a Agape küla, mis liideti Emmaste vallaga)
Kasti vald (aastal 1891 liideti Haimre vallaga)
Keedrika vald (aastal 1890 liideti Oru vallaga)
Keskküla vald (aastal 1891 liideti Kasari vallaga)
Keskvere vald (aastal 1890 liideti Martna (Kuluse) vallaga)
Kiideva vald (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga)
Kiltsi vald (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga)
Kirbla kirikuvald (aastal 1893 liideti Lihula vallaga)
Kirimäe-Konvere vald (aastal 1890 liideti Taeblaga)
Kloostri vald
Kohatu vald (aastal 1890 liideti Sipa vallaga)
Koluvere vald
Konuvere vald (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga)
Kuijõe vald (aastal 1890 liideti Piirsalu vallaga)
Kulani vald (aastal 1893 liideti Paslepa vallaga)
Kullamaa vald (aastal 1890 liideti Vaikna vallaga)
Kõrgessaare vald
Kõrvetaguse vald (aastal 1891 liideti Vaimõisa vallaga)
Käblaküla vald (aastal 1893 liideti Sinalepa vallaga)
Käblamõisa vald (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga)
Käina vald
Kärdla vald
Käända-Soosalu vald (aastal 1868 eraldusid Käända ja Soosalu omaette valdadeks, aastal 1897 liideti Käända vald Koluvere vallaga, aastal 1891 liideti Soosalu vald Sooniste vallaga)
Laiküla vald (aastal 1890 liideti Rõude vallaga)
Lauguta vald (ka Lõuguta vald; aastal 1893 liideti Sinalepa vallaga)
Lautna vald (aastal 1892 liideti Kloostri vallaga)
Leevre vald (aastal 1890 liideti Koluvere vallaga)
Lihula vald
Lihula kirikuvald (aastal 1891 liideti Lihula vallaga)
Liivi vald (aastal 1890 liideti Jõgisoo vallaga)
Loodna vald (aastal 1890 liideti Luiste vallaga)
Luiste vald
Lähtru vald
Lümandu vald (aastal 1868 eraldusid Päädeva ja Männiku omaette vallaks, aastal 1891 liideti nii Päädeva-Männiku vald kui ka Lümandu vald Vaimõisa vallaga)
Maalse vald (aastal 1878 liideti Ehmja vallaga)
Maidla vald (aastal 1890 eraldatakse Kullamaa kirikuvald Maidla vallast ja liidetakse Koluvere vallaga, ülejäänud Maidla vald liidetakse samal aastal Kalju vallaga)
Martna vald (ka Kuluse vald)
Massu vald
Matsalu vald (aastal 1892 liideti Lihula vallaga)
Mõisamaa vald (aastal 1891 liideti Haimre vallaga)
Mõraste vald (aastal 1893 liideti Luiste vallaga)
Mõtsu vald (aastal 1891 liideti Paadrema vallaga)
Mäemõisa vald (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga)
Märjamaa vald
Nehatu-Pivarootsi vald (aastal 1891 liideti Illuste (Paatsalu) vallaga)
Noarootsi vald (aastal 1891 liideti Paslepa vallaga)
Nurtu vald (aastal 1891 liideti Velise vallaga)
Ohtla vald (aastal 1890 liideti Lähtru vallaga)
Oidrema vald (aastal 1891 liideti Veltsa vallaga)
Orgita vald (aastal 1891 liideti Haimre vallaga)
Oru vald
Paadrema vald
Paatsalu-Illuste vald (aastal 1891 nimetati Illuste vallaks, aastal 1893 nimetati Paatsalu vallaks)
Paeküla vald (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga)
Palivere vald
Parila vald (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga)
Paslepa vald
Patsu vald (aastal 1893 liideti Jõgisoo vallaga)
Penijõe vald (aastal 1891 liideti Lihula vallaga)
Piirsalu vald
Putkaste vald (Käina kihelkond) (aastal 1893 liideti Käina vallaga)
Putkaste vald (Martna kihelkond) (aastal 1890 liideti Martna vallaga)
Päri vald (aastal 1890 liideti Vaikna vallaga)
Päärdu vald (aastal 1891 liideti Velise vallaga)
Pürksi vald (Niibi läheb aastal 1890 Sutlepa valla, Pürksi-Vööla aastal 1891 Paslepa valla koosseisu)
Rannamõisa vald (aastal 1890 liideti Haeska vallaga)
Reopä vald (aastal 1890 liideti Piirsalu vallaga)
Ridala kirikuvald (aastal 1890 liideti Sinalepa vallaga)
Riguldi vald
Roosna vald (aastal 1890 liideti Taebla vallaga)
Räägu-Kärbla vald (aastal 1876 eraldus Lääne-Nigula kirikuvald, mis aastal 1890 liideti Taebla vallaga; aastal 1890 liideti Oru vallaga)
Saare-Tahu vald (aastal 1872 eraldati Saare ja Tahu omaette valdadeks, aastal 1891 liideti mõlemad Paslepa vallaga)
Saastna vald (aastal 1892 liideti Massu vallaga)
Salajõe-Saunja vald (aastal 1890 liideti Oru vallaga)
Saulepi vald
Seira vald (aastal 1891 liideti Vanamõisa vallaga)
Seljaküla vald (aastal 1890 liideti Vidruka vallaga)
Sinalepa vald
Sipa vald (Kullamaa kihelkond)
Sipa vald (Lihula kihelkond) (aastal 1893 liideti Lihula vallaga)
Sooniste vald
Sutlepa vald
Suure-Rõude vald (aastal 1890 nimatati Rõude vallaks, aastal 1896 liideti Martna vallaga)
Suuremõisa vald
Sõtke vald (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga)
Taebla vald
Teenuse vald (aastal 1890 liideti Luiste vallaga)
Tolli vald (aastal 1891 liideti Märjamaa vallaga)
Ungru vald (aastal 1890 liideti Asuküla vallaga)
Uue-Varbla vald (aastal 1891 liideti Saulepi vallaga)
Uuemõisa vald (aastal 1887 eraldusid Uuemõisa ja Osmussaare kaheks iseseisvaks vallaks, 1891 liideti Rannaküla ja Vedra külad Oru vallaga ning Vilkla, Uuemõisa ja Espre külad Asuküla vallaga)
Uugla vald (aastal 1890 liideti Oru vallaga)
Vaemla vald (aastal 1893 liideti Käina vallaga)
Vaikna vald
Vaimõisa vald (aastal 1896 liideti Märjamaa vallaga)
Valgu vald (aastal 1891 liideti Velise vallaga)
Vana-Varbla vald (aastal 1891 liideti Saulepi vallaga)
Vanamõisa vald (aastal 1917 esineb Vanamõisa vald Kirbla nime all)
Vatla vald (aastal 1892 liideti Illuste (Paatsalu) vallaga)
Velise vald
Veltsa vald
Vidruka vald
Vigala vald
Virtsu vald (aastal 1892 liideti Massu vallaga)
Voose vald (aastal 1891 liideti Massu vallaga)
Võnnu-Jõesse vald (ka Võnnu vald)
Väike-Lähtru vald (aastal 1890 liideti Suure-Lähtru ja Väike-Lähtru üheks Lähtru vallaks)
Väike-Rõude vald (aastal 1890 liideti Rõude vallaga)

Pärast valdade reorganiseerimist oli aastaks 1897 Läänemaal 38 valda.

Politseiasutused

Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu politseivalitsused

Haapsalu maakonna politseivalitsus asus 1913. aastast politseimajana kasutusel olnud hoones Wiedemanni tänav 14.

Vaata ka

Läänemaa

Viited

↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49
↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 95–117.
↑ Kreisikohus, www.eha.ee/fondiloend
↑ Eerik Selli. Postijaamade võrgu kujunemine ja areng Eestis XVIII JA XIX sajandil. Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Tartu 1974, lk 76.
↑ Virtsu postijaam, virtsu.ee
↑ Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
↑ Postivedu, virtsu.ee
↑ Eesti ala valdade register 1866-1917, Lääne maakond, Ajalooarhiiv

Välislingid

Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben. Revall 1766, seite 33-42, District Wieck
Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 525–580.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 95–117.
Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 101.
Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года.

[1] ttp://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49

[2] Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 95–117.

[3] Kreisikohus, www.eha.ee/fondiloend

[4] Eerik Selli. Postijaamade võrgu kujunemine ja areng Eestis XVIII JA XIX sajandil. Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Tartu 1974, lk 76.

[5] Virtsu postijaam, virtsu.ee

[6] Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06

[7] Postivedu, virtsu.ee

[8] Eesti ala valdade register 1866-1917, Lääne maakond, Ajalooarhiiv

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]