Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]
1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]
1912. aastal oli Märjamaa kihelkonnas ligi 7000 elanikku. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni 1990. aastani on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimus asub Märjamaa arhiivis.[4]
Märjamaa kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes umbes 38 mõisat: 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisa, 4 kõrvalmõisa, 4 poolmõisa ja 13 karjamõisat.
- Annemõisa mõis (saksa keeles Annenhof), Vana-Märjamaa mõisa karjamõis
- Annemõisa mõis (saksa keeles Annenhof; rahvasuus Tiitsu maja), Haimre mõisa karjamõis
- Haimre mõis (Heimar) rüütlimõis
- Kaguvere mõis (Kaggofer), Haimre mõisa kõrvalmõis
- Kastma mõis (Kastma), Vana-Kasti mõisa karjamõis[5]
- Kauri mõis (Kauri), Sõtke mõisa kõrvalmõis
- Katlepa mõis (Baldewill), Vana-Märjamaa mõisa karjamõis[6]
- Kerguta mõis (Kirkota), rüütlimõis
- Ketu mõis (Ketto), Tolli mõisa karjamõis[7]
- Kinnita mõis (Kinita), Vana-Kasti mõisa karjamõis[8]
- Kuuda mõis (Kuda) poolmõis
- Kõrvetaguse mõis (Körwentack) rüütlimõis
- Lemmiku mõis (Lemmik), Haimre mõisa karjamõis
- Lümandu mõis (Limmat) rüütlimõis
- Mõisaküla mõis (Moisaküll) Haimre mõisa karjamõis[9]
- Mõisamaa mõis (Moisama) rüütlimõis
- Mõraste mõis (Morras, alates 1820 Fersenau) rüütlimõis
- Männiku mõis (Mennik, Tannenhof) poolmõis
- Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama) kirikumõis
- Nurme mõis (Neu-Nurms) Vana-Nurtu mõisa karjamõis
- Nõmmpere mõis (Waldeck) poolmõis
- Olleva mõis (Ollewe), Lümandu mõisa karjamõis[10]
- Orgita mõis (Rosenthal) rüütlimõis
- Paeküla mõis (Paenküll) rüütlimõis
- Paisumaa mõis (Paisopaeh) Valgu mõisa karjamõis[11]
- Pargi mõis (Parkhof) poolmõis
- Päädeva mõis (Pedua), rüütlimõis
- Ringuta mõis (Ringuta) Orgita mõisa karjamõis[12]
- (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
- Sulu mõis (Sullo) Haimre mõisa karjamõis
- Sõtke mõis (Sötküll) rüütlimõis
- Tellista mõis (Tellista) rüütlimõis
- Uue-Kasti mõis (Neu-Kasty), Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis
- Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis
- Uuesalu mõis (Neuhall), rüütlimõis; oli hiljem mõisa staatuse minetanud
- Vaimõisa mõis (Waddemois) rüütlimõis
- Valgu mõis (Walck) rüütlimõis
- Vana-Märjamaa mõis (Alt-Merjama) rüütlimõis[13]
- Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) rüütlimõis
Märjamaa kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Haimre vald (1866–1917)
- Kasti vald (1866–1891)
- Konuvere vald (1866–1891)
- Kõrvetaguse vald (1866–1891)
- Lümandu vald (1866–1868)
- Lümandu vald (1868–1891)
- Mõisamaa vald (1866–1891)
- Märjamaa vald (1866–1917)
- Orgita vald (1866–1891)
- Paeküla vald (1866–1891)
- Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
- Sõtke vald (1866–1891)
- Tolli vald (1866–1891)
- Vaimõisa vald (1866–1896)[14]
Märjamaa kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, umbes 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[15]
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem". Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011.
- ↑ "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
- ↑ Kastma mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Katlepa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ketu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Kinnita mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Mõisaküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ollewe mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Paisumaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Ringuta mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 96–97.
- ↑ Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 527–530.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 96–97.