Marko Mihkelson
Marko Mihkelson | |
---|---|
Marko Mihkelson Paides, 2021. aasta Arvamusfestivalil | |
X, XI, XII, XIII, XIV ja XV Riigikogu liige | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 2. märts 2003 | |
Riigikogu väliskomisjoni esimees | |
Ametisse asumise aeg 24. november 2016 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
30. november 1969 Valga, Eesti |
Erakond |
Isamaa ja Res Publica Liit (2001–2017) Eesti Reformierakond (2018–) |
Alma mater | Tartu Ülikool (ajalugu, 1999) |
Tunnustus | Loend |
Marko Mihkelson (sündinud 30. novembril 1969 Valgas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Eesti Reformierakonna liige, XV Riigikogu liige.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Marko Mihkelson on lõpetanud 1988. aastal Valga 1. Keskkooli ja 1993. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal[1]. Ajaloomagistri kraadi sai ta 1999. aastal. Tema magistritöö teemaks oli "Venemaa poliitiline areng 1990–1996".
Töökäik ja muu tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Mihkelson on töötanud ajalehe Postimees välisuudiste toimetajana aastatel 1993–1994, Moskva korrespondendina 1994–1997 ja peatoimetajana 1997–2000. Aastatel 2000–2003 oli ta Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor.
Ta on olnud MTÜ Baltic Center for Russian Studies nõukogu liige, OÜ Balti Venemaa Uurimise Keskuse nõukogu liige, SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige, MTÜ Ratsaspordiklubi Hippus liige ning MTÜ Põhja-Euroopa Intellektuaalomandi Turundus- ja Arenduskeskus liige.
Aastate 2003–2007 oli ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja aastatel 2011–2019 NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja liige. Ta on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu, Tallinna Rotary Klubi ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige, reservohvitser (nooremleitnant).
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2001. aastast kuulus ta Erakonda Res Publica ja seejärel alates 2006. aastast erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. 26. juunil 2017 teatas ta, et lahkub erakonnast.[2] 4. septembril 2018 astus ta Eesti Reformierakonda.
Marko Mihkelson on olnud aastatel 2002–2003 Valga linnavolikogu liige. Ta on olnud X, XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige ning on XV Riigikogu liige. Ta on Riigikogu väliskomisjoni esimees.
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
[muuda | muuda lähteteksti]2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Marko Mihkelson Valga linnas Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 216 häälega Valga linnavolikogu liikmeks. Ta oli Valga linnavolikogu liige aastatel 2002–2003.
2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas ja osutus 84 häälega valituks. 2009. aastal sai ta sealsamas kandideerinult juba 318 häält. Viimsi vallavolikokku ta kummalgi juhul siiski ei läinud.
2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas Erakond Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, kogus 206 häält ja osutus valituks.
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Marko Mihkelson ei osalenud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas Eesti Reformierakonna nimekirjas ja sai 152 häält. Ta registreeriti Viimsi vallavolikogu asendusliikmeks.[3]
Riigikogu valimised
[muuda | muuda lähteteksti]X Riigikokku kandideeris Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas valimisringkonnas nr 11 (Võru, Valga ja Põlva maakonnas). Ta sai 1313 häält ja pääses Riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Riigikogus kuulus ta väliskomisjoni, olles aastatel 2003–2005 väliskomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 väliskomisjoni aseesimees.
XI Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas). Ta kogus 2697 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Riigikogus oli ta Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.
XII Riigikogu valimistel oli Mihkelson kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 3943 häält. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 10. kohal. Ta oli väliskomisjoni esimees.
XIII Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai valimistulemuseks 2842 häält. Riigikogus oli ta aastatel 2015–2016 riigikaitsekomisjoni esimees ja aastatel 2016–2019 väliskomisjoni esimees.
XIV Riigikokku kandideeris ta Eesti Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 ning osutus valituks 3655 häälega. Riigikogus oli ta aastatel 2019–2021 väliskomisjoni aseesimees ja aastatel 2021–2022 väliskomisjoni esimees.[3]
XV Riigikokku kandideeris ta Eesti Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) ja sai 2640 häält ning osutus valituks. Ta on Riigikogu väliskomisjoni esimees.
Euroopa Parlamendi valimised
[muuda | muuda lähteteksti]2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris Marko Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 1361 häält.
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas ja sai 7497 häält.[3]
Pildiskandaal
[muuda | muuda lähteteksti]2022. aasta 27. oktoobri õhtul avaldas Postimehe veebiväljaanne artikli, kus toodi välja, et Marko Mihkelson oli teinud küsitavaid pilte oma kasulastest, ja põhjendati teema kajastamist šantaažiohuga poliitikule. Mihkelsoni väitel oli artikli avaldamine seotud hooldusõiguse vaidlusega. Teemat oli pikemalt ajakirjandusse pakutud, mis välistas šantaaži võimaluse ning fotodega olid varem tutvunud ka spetsialistid, kes pidasid neid küll taunitavaks, aga ei näinud neis väärkohtlemist või muud sellist, mis oleks alust andnud menetluse alustamiseks. Skandaali kajastati ajakirjanduses laialdaselt.[4][5][6][7]
7. novembril 2022. aasta hommikul teatas Marko Mihkelson, et ta astub Riigikogu väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi.[8]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Murdeajastu". Kirjastus Varrak, Tallinn 2019, ISBN 978-9985-3-4529-0
- "Venemaa: valguses ja varjus". Eessõna: Andrei Nekrassov. Kirjastus Varrak, Tallinn 2010, 264 lk; ISBN 9789985321898
- Adamson, A.; Ant, J.; Mihkelson, M.; Valdmaa, S.; Värä, E. Lähiajalugu. Õpik XII klassile. (Tallinn, 2000)
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Venemaa norib tüli, Postimees, 29. november 1995
- Suurte suhete veealused karid, Postimees, 3. august 2009
- Verise võimuvõitluse tagamaad, Postimees, 12. aprill 2010
- Mihkelson, M. Baltic-Russian Relations in Light of Expanding NATO and EU. – Demokratizatsiya. The Journal of Post-Soviet Democratization, Vol. 11, 2003, no. 2.
- Mihkelson, M. Russia’s Policy toward Ukraine, Belarus, Moldova, and the Baltic States. – Toward an Understanding of Russia. New European Perspectives. (New York, 2002).
- Külma sõja varjud ja Eesti välispoliitika, Maailma Vaade, #24, 2014
- Terroriohule kiiret lõppu ei tule. Äripäev, 23.03.2016.
- Ajakirjandus trumpas Trumpi üle. Äripäev, 11.01.2018.
- Marko Mihkelson: Eesti poliitika lahinguväli muutub huvitavaks ja põnevaks. err.ee, 04.09.2018.
- Mihkelson: parlament hääletab May Brexiti leppe tõenäoliselt maha. Äripäev, 14.01.2019.
- Marko Mihkelson: Boris Johnson on suur mängur. Äripäev, 2.09.2019.
- Marko Mihkelson: mis toimub Macroni peas? Eesti Päevaleht, 23.05.2022
- Marko Mihkelson: sõda tegi Eestist välispoliitilise suurriigi. Edasi.org, 28.10.2022
- Riigikogu liige jäi vahele kohatute piltide tegemisega, Postimees, 27. oktoober 2022
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2003 Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni komandör
- 2004 Eesti Kaitseministeeriumi kuldmärk
- 2004 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurohvitser
- 2004 Leedu Vabariigi Suurvürst Gediminase ordeni suur komandöririst
- 2004 Eesti Kaitseministeeriumi kuldmärk
- 2005 Prantsusmaa Riikliku Teeneteordeni rüütel
- 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2009 Poola Vabariigi Teeneteordeni ohvitser
- 2011 Rootsi Kuningliku Põhjatähe II klassi orden
- 2012 Läti Vabariigi Kolme Tähe III klassi orden
- 2012 Malta Vabariigi Teeneteorden
- 2014 Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi komandör
- 2016 Eesti Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
- 2017 Prantsusmaa Riikliku Teeneteordeni ohvitser
- 2018 Ungari Vabariigi Teeneteordeni ohvitser
- 2018 Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurohvitser
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Universitas Tartuensis nr. 21/22 (1718/1719) 18. juuni 1993, lk. 4
- ↑ Tsahkna ja Mihkelson lahkuvad IRList, Postimees, 26. juuni 2017
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Valimiste arhiiv. Vaadatud 28.10.2022
- ↑ "Ajalehed: Marko Mihkelson tegi lapseealisest kohatuid pilte" ERR, 27. oktoober 2022
- ↑ "Juhtkiri: pedofiile menetleb prokuratuur" Õhtuleht, 28. oktoober 2022
- ↑ Mihkel Kärmas. "Mihkelsonid ja vastaspoole kaitsja mõistsid hukka laste avalikkuse ette toomise" ERR, 2. november 2022
- ↑ "POLIITIKARADAR | Näib, et Mihkelsonil on teha keeruline otsus, kus head lahendust ei ole" Eesti Ekspress, 4. november 2022
- ↑ Mihkelson astub väliskomisjoni juhi ametist tagasi Eesti Ekspress, 7. november 2022
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marko Mihkelson |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Marko Mihkelson |
- Marko Mihkelsoni koduleht
- Marko Mihkelsoni blogi
- Lühitutvustus Riigikogu lehel
- Mihkelson Vabariigi Valimiskomisjoni lehel
- Paasikivi-seura, Security Challenges of the Baltic Sea Region 9. veebruar 2016
- SECURITY CHALLENGES OF THE BALTIC SEA REGION, Speech at Paasikivi Society, Helsinki. MM veebipäevik 10. veebruar 2016
- Marko Mihkelsoni essee: usutav unistus ühtsest Põhjalast Arvamus Postimehes 28. veebruar 2016
- Riigikogu XIV koosseis. 1. jaanuar 2020
- Eerik Kergandberg harutab Mihkelsoni lugu: õigusvaidluste lahendamise eesmärk ei saagi olla midagi vähemat kui just nimelt jokk. Eesti Päevaleht, 14. november 2022.
*