Mine sisu juurde

Marko Mihkelson

Allikas: Vikipeedia
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Paides, 2021. aasta Arvamusfestivalil
X, XI, XII, XIII, XIV ja XV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
2. märts 2003
Riigikogu väliskomisjoni esimees
Ametisse asumise aeg
24. november 2016
Isikuandmed
Sünniaeg 30. november 1969 (55-aastane)
Valga, Eesti
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (2001–2017)
Eesti Reformierakond (2018–)
Alma mater Tartu Ülikool (ajalugu, 1999)
Tunnustus Loend
Marko Mihkelson 2021. aasta Arvamusfestivalil

Marko Mihkelson (sündinud 30. novembril 1969 Valgas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Eesti Reformierakonna liige, XV Riigikogu liige.

Marko Mihkelson on lõpetanud 1988. aastal Valga 1. Keskkooli ja 1993. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal[1]. Ajaloomagistri kraadi sai ta 1999. aastal. Tema magistritöö teemaks oli "Venemaa poliitiline areng 1990–1996".

Töökäik ja muu tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkelson on töötanud ajalehe Postimees välisuudiste toimetajana aastatel 1993–1994, Moskva korrespondendina 1994–1997 ja peatoimetajana 1997–2000. Aastatel 2000–2003 oli ta Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor.

Ta on olnud MTÜ Baltic Center for Russian Studies nõukogu liige, OÜ Balti Venemaa Uurimise Keskuse nõukogu liige, SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige, MTÜ Ratsaspordiklubi Hippus liige ning MTÜ Põhja-Euroopa Intellektuaalomandi Turundus- ja Arenduskeskus liige.

Aastate 2003–2007 oli ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja aastatel 2011–2019 NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja liige. Ta on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu, Tallinna Rotary Klubi ja Eesti Reservohvitseride Kogu liige, reservohvitser (nooremleitnant).

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Alates 2001. aastast kuulus ta Erakonda Res Publica ja seejärel alates 2006. aastast erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. 26. juunil 2017 teatas ta, et lahkub erakonnast.[2] 4. septembril 2018 astus ta Eesti Reformierakonda.

Marko Mihkelson on olnud aastatel 2002–2003 Valga linnavolikogu liige. Ta on olnud X, XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige ning on XV Riigikogu liige. Ta on Riigikogu väliskomisjoni esimees.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Marko Mihkelson Valga linnas Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 216 häälega Valga linnavolikogu liikmeks. Ta oli Valga linnavolikogu liige aastatel 2002–2003.

2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas ja osutus 84 häälega valituks. 2009. aastal sai ta sealsamas kandideerinult juba 318 häält. Viimsi vallavolikokku ta kummalgi juhul siiski ei läinud.

2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas Erakond Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas, kogus 206 häält ja osutus valituks.

2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Marko Mihkelson ei osalenud.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Viimsi vallas Eesti Reformierakonna nimekirjas ja sai 152 häält. Ta registreeriti Viimsi vallavolikogu asendusliikmeks.[3]

Riigikogu valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

X Riigikokku kandideeris Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas valimisringkonnas nr 11 (Võru, Valga ja Põlva maakonnas). Ta sai 1313 häält ja pääses Riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Riigikogus kuulus ta väliskomisjoni, olles aastatel 2003–2005 väliskomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 väliskomisjoni aseesimees.

XI Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas). Ta kogus 2697 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Riigikogus oli ta Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.

XII Riigikogu valimistel oli Mihkelson kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 3943 häält. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 10. kohal. Ta oli väliskomisjoni esimees.

XIII Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai valimistulemuseks 2842 häält. Riigikogus oli ta aastatel 2015–2016 riigikaitsekomisjoni esimees ja aastatel 2016–2019 väliskomisjoni esimees.

XIV Riigikokku kandideeris ta Eesti Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 ning osutus valituks 3655 häälega. Riigikogus oli ta aastatel 2019–2021 väliskomisjoni aseesimees ja aastatel 2021–2022 väliskomisjoni esimees.[3]

XV Riigikokku kandideeris ta Eesti Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) ja sai 2640 häält ning osutus valituks. Ta on Riigikogu väliskomisjoni esimees.

Euroopa Parlamendi valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris Marko Mihkelson Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica nimekirjas ja sai 1361 häält.

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kandideeris ta erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas ja sai 7497 häält.[3]

Pildiskandaal

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 27. oktoobri õhtul avaldas Postimehe veebiväljaanne artikli, kus toodi välja, et Marko Mihkelson oli teinud küsitavaid pilte oma kasulastest, ja põhjendati teema kajastamist šantaažiohuga poliitikule. Mihkelsoni väitel oli artikli avaldamine seotud hooldusõiguse vaidlusega. Teemat oli pikemalt ajakirjandusse pakutud, mis välistas šantaaži võimaluse ning fotodega olid varem tutvunud ka spetsialistid, kes pidasid neid küll taunitavaks, aga ei näinud neis väärkohtlemist või muud sellist, mis oleks alust andnud menetluse alustamiseks. Skandaali kajastati ajakirjanduses laialdaselt.[4][5][6][7]

7. novembril 2022. aasta hommikul teatas Marko Mihkelson, et ta astub Riigikogu väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi.[8]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

*