Naftariik

Naftariik on riik, millel on suuri naftamaardlaid ning mis teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.

Naftavarude paiknemine

Naftavarud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt: 67% varudest on Lähis-Idas, 8% Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Kõige suuremate naftavarudega riigid on Saudi Araabia, Venezuela, Iraan, Iraak, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid.

20 suurima naftatootja naftavarud protsentides kogu maailma naftavarudest 2011. aasta seisuga. Kogu maailma reserv oli 2011. aastal 1 478 974 miljonit barrelit

Naftatootjad ja -eksport

Suurima naftatoodanguga riigid on Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA) 2011. aasta kohta tehtud uurimustest selgus, et kümne juhtiva naftariigi naftatoodang moodustas 63% kogu maailma naftatoodangust, mis oli 2011. aastal kokku 1,5 miljardit tonni.

Suurima naftaekspordiga riik on Saudi Araabia, järgnevad Venemaa, Iraan, Araabia Ühendemiraadid ja Norra.

20 maailma suurimat naftatootjat võrrelduna ekspordi (bbl/päevas), varude (bbl) ja tootmise hulgaga (bbl/päevas). Kolme väärtuse võrdlemiseks on reserv jagatud 10 000-ga, seega tegelik reserv on joonisel toodud arvust 10 000 korda suurem. Eesti on naftat tootvate riikide nimekirjas 92., naftareserv on 0 ja ka eksport on 0

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon

1960. aastal Bagdadis asutasid viis kõige suuremate naftavarudega riiki – Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Kuveit ja Venezuela – organisatsiooni OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries). Praegu on OPEC-il 12 liiget ja liikmeks võetakse vastu kõik, kellel on toornafta ekspordis suur osakaal.

OPEC avaldab suurt mõju nafta hinna kujundamisele. Nafta on ka oluline abivahend oma tahtmise saamisel, kuna suurema osa riikide toimimine sõltub naftast. Nii näiteks tõusis nafta hind 1973. aastal lakke ning tekkis energiakriis, kuna OPEC-i liikmed keeldusid naftat lääneriikidesse müümast, sest lääneriigid olid Yom Kippuri sõjas aidanud Iisraeli, mitte Egiptust ja Süüriat.

Kui võrrelda aastaid 1973 ja 2010 energia saamise allikate alusel, on nafta osakaal küll kukkunud 46,1%-lt 32,4%-le, kuid moodustab siiski peaaegu 1/3 maailma energiatootmise allikatest. Sõltuvus naftast ja naftariikidest on vähenenud, kuna energiat on rohkem hakatud tootma gaasist, tuumaenergiast ja taastuvatest energiaallikatest (nt geotermaal-, päikese- ja tuuleenergiast). Lisaks tahavad teised riigid saavutada sõltumatuse naftariikidest.

Naftariikide probleemid Saudi Araabia näitel

Maailma suurima naftaekspordi, -tootmise ja -varudega riigi, Saudi Araabia eelarve tuludest moodustab naftaga seotu 92,5%, SKP-st 55% ning ekspordist saadavast tulust 90%. Nii suur nafta osakaal ekspordis, SKP-s ja eelarve tuludes muudab majanduskasvu sõltuvaks nafta hinnast: kui hind kukub, siis majanduskasv aeglustub. Selline majandus pole jätkusuutlik. 2012. aasta seisuga moodustab Saudi Araabia SKP-st erasektor 40%. Valitsus proovib erasektori osakaalu suurendada, et saavutada nafta- ja gaasitööstusest vähem sõltuv majandus.

Eesti tulevik

2011. aastal võttis Eesti Energia eesmärgiks hakata tootma umbes miljon tonni sünteetilist naftat aastas. Tootmiseks vajalik elektrijaam on valmis ja hakkab tootma hea hinnaga elektrit, kuna ühest kilogrammist põlevkivist saab 20 minutiga 120 grammi õli. Jaam aitab tagada Eesti energeetilise sõltumatuse.