Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu. Talle kuulusid Vastse-Kuuste mõis Liivimaal ning Kõrgessaare, Putkaste, Hiiu-Suuremõisa ja Partsi mõis Eestimaal.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Otto Reinhold von Ungern-Sternberg sündis Ungru, Erastvere, Kooraste ja Vana-Kuuste mõisniku Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi ja Christina Sophia von Roseni pojana.
Ta õppis Leipzigi ülikoolis, rändas Aasias ning jõudis kuni India ookeanini, kus inglise võimud ta Seitsmeaastase sõja ajal Madrases vahistasid kahtlustatuna spionaažis ja saatsid tagasi Euroopasse.
Ungern-Sternberg teenis ka viimase Poola kuninga Stanislaw Poniatowski ehk Stanislaw II õukonnas ja pärast Poola jaotamist asus Venemaa Keisririigi teenistusse Peterburis keisri õukonnas kammerhärrana.
1781. aastal ostis ta Carl Magnus Stenbockilt Hiiumaal asunud Kõrgessaare mõisa. 1781. aastal andis Venemaa keisrinna Katariina II välja ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks Novorossiiski kraisse. Ümberasumist juhtis polkovnik Ivan Sinelnikov, ümberasumisele sai määratud inimesi 935 (422 meest ja 513 naist) ja peale Kõrgessaare mõisa soovisid ümber asuda talupojad-maaharijad teisteski mõisatest ja nii sai nende koguarvuks oli ligi 960 hinge. 1796. aastal omandas ta Carl Magnuse vennalt Jakob Pontus Stenbockilt Hiiu-Suuremõisa mõisa, kus ta elas kuni 1802. aastani, mil ta vahistati süüdistatuna oma laeva "Brügg Morian" kapteni Carl Johan Malmi tapmises sama aasta 19. vkj/30. oktoobril. Ta väitis, et tegutses hädakaitseseisundis (tunnistajaid ei olnud), kuid mõisteti süüdi tahtlikus tapmises ja saadeti 1804 Siberisse, kus töötas ülejäänud elu kantseleiametnikuna. Siberis, täpsemalt Tobolskis organiseeris ta sealsetele eesti asunikele luterliku koguduse ja ehitas sellele oma raha eest kiriku.
Hiljem levitatud kuulujuttude kohaselt oli ta ehitanud valemajaka, mille abil meelitas laevu madalikule, laevade lastid olevat ta röövinud ja ellujäänud meremehed lasknud tappa. Need kuulujutud ei vasta tõele. Ta ei ehitanud valemajakat ega lasknud tappa pääsenud meremehi. Küll võis ta mõnel tormiööl käskida Kõpu tuletorni tulel kustuda lasta, samuti olevat ta Näkimadalale jooksnud laevadelt seaduses ettenähtust suuremat päästetasu võtnud.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ta abiellus 1772. aastal Palmse mõisas Magdalene Charlotte von der Pahleniga (1749–1824). Magdalene Charlotte oli Palmse mõisniku Arend Dietrich von der Pahleni ja Margaretha Elisabeth von Derfeldeni tütar ning Venemaa riigitegelase krahv Peter Ludwig von der Pahleni õde. Abielust sündis kolm poega ja üks tütar:
- Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg (1773–1800), Venemaa sõjaväelane (kapten). Surma põhjuseks ettevaatamatus relvaga ümberkäimisel, tõenäoliselt enesetapp võlgade tõttu.
- Magdalene von Ungern-Sternberg (1777–1840, abiellus 1793. aastal Riisipere mõisniku, vabahärra Peter Gustav von Stackelbergiga (1762–1826)
- Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg (1779–1836), Hiiu-Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisnik, Venemaa sõjaväelane
- Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (1782–1861), Kõrgessaare ja Nõva mõisnik, Venemaa sõjaväelane
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi esivanemad | ||||
Vabahärra Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) |
Vabahärra Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg (1714–1787) |
Eestimaa rüütelkonna peamees vabahärra Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713) Ungru, Erastvere ja Kooraste mõisnik |
Vabahärra Otto von Ungern-Sternberg Ungru, Valgevälja, Voore, Erastvere, Kooraste, Ungurmuiža ja Väike-Reola mõisnik |
Otto von Ungern |
Gertrud Elisabeth von Uexküll | ||||
Helene von Zöge | Ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zöge (langes 1642 Breitenfeldi lahingus) Kiltsi, Erastvere ja Kooraste mõisnik | |||
Helena Henriksdotter Horn | ||||
Vabapreili Auguste Sophie von der Pahlen |
Eestimaa maanõunik vabahärra Gustav Christian von der Pahlen (1648–1736) Palmse mõisnik |
Johann von der Pahlen (1602–1694) | ||
Christina Catharina von Rosen | ||||
Gertrude Elisabeth von Tiesenhausen (1670–1724) |
Berend Johann von Tiesenhausen (suri 1684) | |||
Barbara Sophia von Nieroth (1645–1701) | ||||
Vabapreili Christina Sophia von Rosen |
Vabahärra Hans Gustav von Rosen (1681–1752) |
Riigivabahärra Georg Gustav von Rosen |
Fabian von Rosen | |
Vabapreili Elisabeth von Khevenhüller | ||||
... von Funcke | Johann von Funcke | |||
Barbara Dorothea von Fersen | ||||
Anna Christina von Patkul (1694–1766) |
Dietrich Friedrich von Patkul (suri 1710) |
Heinrich von Patkul | ||
Lucia von Treyden | ||||
Gertrud Helene von Oerten | Fabian von Oerten | |||
Anna von Bellingshausen |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg on Herman Sergo romaani "Randröövel" üks peategelasi.
- Mihkel Aitsam: "Hiiu lossist - Siberisse : ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist" (1937, 2009)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Elmar Vrager: Kammerhärra Ungern-Sternbergi aegne Hiiumaa, Välis-Eesti (Stockholm) nr.1-2 (1032), jaanuar-märts 1995, lk 8
- folkloor.ee: Mälestusi Hiiu Ungrutest