Vana-Kuuste mõis

See artikkel on Vana-Kuuste mõisast; Vastse-Kuuste mõisa kohta vaata artiklit Vastse-Kuuste mõis.

Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.

Ajalugu

Vana-Kuuste mõis 1521−1919

Kuuste mõisa (Ottes, 1582. aastal Kusth) on esmamainitud 1521. aastal, mil mõis kuulus Zoegedele. Pärast Põhjasõda kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele. 1744. aastal sündis mõisas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kes hiljem Hiiu-Suuremõisas elades sai tuntuks Hiiumaa hullu krahvina.

18. sajandi lõpul eraldati mõisast Vastse-Kuuste mõis.

1799. aastal ostsid Vana-Kuuste mõisa Liphartid (1799–1839). Aastatel 1799–1829 kuulus mõis Reinhold Wilhelm von Liphartile ja aastatel 1829–1839 tema pojale Carl Gotthard von Liphartile. Carl Gotthard von Liphart elas pärast isa surma juba Raadil ja rentis 1833. aastal Vana-Kuuste mõisa koos kuue karjamõisaga (Lange, Küti, Kõrkküla, Tõõraste, Rebaste ja Ignase), kogupindalaga 7000 hektarit, 12 aastaks Tartu Ülikoolile. Tartu Ülikool rajas sinna Johann Friedrich Leberecht Schmalzi (1781–1847) algatusel 1834. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi. See õppeasutus rajati Tartu Ülikooli põllumajanduseriala üliõpilaste ettevalmistamiseks ja praktikabaasiks.^[1]

1839. aastal omandas mõisa August Johann Friedrich von Sivers, kes lepingu ülikooliga lõpetas.^[1] Aastatel 1868–1896 oli mõisnik August Friedrich von Sivers. Viimane võõrandamiseelne mõisnik oli Leo von Sivers.

Mõis pärast võõrandamist

1930. aastatel asus mõisas taas Tartu Ülikooli katsemajand. Seejärel olid härrastemajas Kambja valla täitevkomitee ja rahvamaja. 1941. aastal viidi Vana-Kuuste mõisa härrastemajja Kuuste avalik raamatukogu, mis koliti sealt välja 1951. aastal, kui sinna viidi üle Sipe kool, millest sai Kuuste 7-klassiline Kool. Pärast kooli ja valla raamatukogu liitmist 2001. aastal asub Kuuste Raamatukogu taas mõisa härrastemajas.

Mõisa suurus

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 3305,38 hektarit müümata mõisamaad, 1440,69 hektarit müümata talumaad, 1461,5 hektarit müüdud talumaad, 1 ühik müüdud mõisamaad, 61 talu.

Meierei

1878. aastal asutati Vana-Kuuste mõisas Eesti esimene koorelahutajaga meierei.

Vaata ka

Kirjandus

Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 97-98.
Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 20-23 [1].
Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 168-169 [2].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Siimets, Ülo. Perekond Liphartid ja Venemaa esimene põllumajandusinstituut Vana-Kuuste mõisahoones. Kambja Valla Sõnumid, 12. august 2015.

Välislingid

Vana-Kuuste mõis (Alt-Kusthof), eesti mõisaportaalis

[:0-1] 1,0 ^1,1 Siimets, Ülo. Perekond Liphartid ja Venemaa esimene põllumajandusinstituut Vana-Kuuste mõisahoones. Kambja Valla Sõnumid, 12. august 2015.

[1]