Politsei Peavalitsus
| Asutatud | 2. detsember 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1934 |
| Peakorter | Tallinn, Toompea loss |
| Asukoht | Lossi plats 1, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond | Vt. Eesti Politsei juhtide loend |
| Emaorganisatsioon | Siseministeerium |
| Allorganisatsioonid |
Tallinna-Harju prefektuur Rakvere-Paide prefektuur Pärnu prefektuur Viljandi prefektuur Lääne-Saare prefektuur Võru-Petseri/Petseri-Võru prefektuur Tartu-Valga prefektuur Narva prefektuur Raudteede prefektuur |
Politsei Peavalitsus oli Eesti politsei keskasutus 1918–1934[1], Siseministeeriumi alluvuses.
20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse[2], mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, politsei, kriminaal-, ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused likvideeriti 16. juunist 1924. Politsei Peavalitsuse eesotsas oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor).
1934. aastal reorganiseeriti Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus, Politseivalitsuseks[1].
Peavalitsuse juhid
[muuda | muuda lähteteksti]Peavalitsuse juhi nimetus oli 1918. aastast ülem ja aastast 1926 direktor[1]. Juhid olid järgmised[1]:
- 1918– 24. mai[3] 1919, Eduard Alver, Politsei Peavalitsuse ülem
- 16. juuni[4] 1919– 1. aprill[5] 1920, Mihkel Ostrat, Politsei Peavalitsuse ülem
- 1920, Jakob Vares, Politsei Peavalitsuse ülema k.t[6]
- 1920– 15. märts[7] 1921, Karl Laurits, Politsei Peavalitsuse ülem
- 15. märts – 15. aprill 1921[8], August Ott, Politsei Peavalitsuse ülem
- 15. aprill[9] 1921 – 15. oktoober[10] 1923, Hans Kuben, Politsei Peavalitsuse ülem
- –16. juuni[11] 1924, Nikolai Reiman (Nigul Reimo), Politsei Peavalitsuse ülema k. t
- 16. juuni[12] 1924 – 1. märts[13] 1925, Hugo-Johannes Mölder, Politsei Peavalitsuse ülema k. t
- 2. juuli 1924[14] – 1926, Jakob Kuus, Politsei Peavalitsuse ülema abi (endine Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülem)
- 2. juuli 1924[14] – 22. juuni 1940[15], Konstantin Lepp[16], PV välispolitsei osakonna juhataja
- 2. juuli 1924[14] – , August Tenson, PV kaitsepolitsei osakonna juhataja (endine kaitsepolitsei peavalitsuse ülema abi)
- 2. juuli 1924[14] – , Voldemar Vau, PV kriminaalpolitsei osakonna juhataja
- 23. detsember 1924[17] – , Johan Sooman, Politsei Peavalitsuse ülema abi ja Kaitsepolitsei ülem
- 1925[18]–21. september 1927, Nikolai Reiman (Nigul Reimo), politseidirektori k.t.[19]
- 21. september[19] 1927 – 1934, Nikolai Reiman, politseidirektor[20]
- Johan Sooman, Politsei abidirektor
Politsei Peavalitsuse struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Politseivalitsuse/Politseitalituse struktuur oli järgmine:
- Juhatus ja kantselei
- Välispolitsei osakond
- Välispolitsei inspektor: Aleksander Tamman (–1931); Leonhard Pruunmaa (1935–1940)
- Kriminaalpolitsei osakond
- Kriminaalpolitsei inspektor: August Liit (1926–1940)
- Kaitsepolitsei osakond (1926. aastast Poliitilise Politsei osakond)
- Poliitilise Politsei inspektor: August Tuulse (1926–1935); Konstantin Kirsimägi (1935–1938); Tanel Võhma (1938–1940)
- Ülemsekretariaat (1926. aastast Üldsekretariaat).
Politsei Peavalitsuse ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Politsei Peavalitsuse ülesanneteks oli:
1. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei tegevuse juhtimine ning kontroll, avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine, kuritegevuse ärahoidmine ja avastamine, isikute üleriigilise otsimise korraldamine
2. Üle riigipiiri liikumise üldkorraldus, välispasside väljaandmine
3. Loata Eestis viibivate välismaalaste interneerimine või väljasaatmine
4. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute arvestamine, neile peatus- ja teenistuslubade andmine, kodakondsuseta isikutele isikutunnistuste (nn. Nanseni passide) väljastamine, surnud välismaalaste registreerimine
5. Korjanduste, näitemüükide ja loteriide lubade andmine, restoranides muusika, piljardimängu jm lubade andmine, koosolekute ja avalike ettekannete lubade andmine (ka kultuuriüritused)
6. Laskeriistade ja laskemoona valmistamise ja sellega kauplemise järelevalve
7. Tuletõrjeala korraldamine, alates 1934. aastast ka kodanliku õhu- ja gaasikaitse organiseerimine
8. Politseiametkonna väljaõppe korraldamine, alates 1925. aastast Politseitalitusele alluva Politseikooli kaudu
9. Filmide kontroll (eeltsensuur, subtiitrite kontroll, etenduslubade andmine)[21].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 31
- ↑ Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a., Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924
- ↑ Nimetused., Riigi Teataja, nr. 41, 28 juuni 1919
- ↑ Nimetused, Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919
- ↑ Ametist wabastused., Riigi Teataja, nr. 47-48, 31 märts 1920
- ↑ Sünnipäevi: Viljandi-Pärnu prefekt J. Vares 50-a, Uus Eesti, nr. 84, 30 märts 1940
- ↑ Politsei peavalitsuse ülem Karl Laurits, Kaja, nr. 51, 5 märts 1921 tr. 1
- ↑ Ametist wabastus., Riigi Teataja, nr. 30, 25 aprill 1921
- ↑ Nimetused., Riigi Teataja, nr. 30, 25 aprill 1921
- ↑ Ametist wabastused., Riigi Teataja, nr. 115, 18 september 1923
- ↑ Ametist wabastus., Riigi Teataja, nr. 83-84, 1 juuli 1924
- ↑ Nimetused., Riigi Teataja, nr. 83-84, 1 juuli 1924
- ↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925
- ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924
- ↑ Vabastati ametist poliitilise politsei komissar Tallinnas lulius Edesalu, Postimees (1886-1944), nr. 172, 29 juuni 1940
- ↑ Konstantin Lepp 50-aastane., Uus Eesti, nr. 295, 29 oktoober 1939
- ↑ Ametisse kinnitused., Riigi Teataja, nr. 4, 13 jaanuar 1925
- ↑ Nimetused., Riigi Teataja, nr. 37-38, 6 märts 1925
- ↑ 19,0 19,1 Nimetused Politsei alal., Kaja, nr. 220, 22 september 1927 tr. 1
- ↑ Ametisse kinnitused., Riigi Teataja, nr. 87, 30 september 1927
- ↑ Politseitalitus. 1918-1940, The National Archives of Estonia ERA.1
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Politseitalitus. 1918-1940, The National Archives of Estonia, ERA.1