Turba raudteepeatus

Turba raudteepeatus
	Elektrirong Stadler FLIRT EMU-1319 Turba raudteepeatuses
Koordinaadid	59° 4′ 35,2″ N, 24° 14′ 29,2″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Liin	Tallinna–Turba rongiliin
Platvormid	1

Turba raudteepeatus (1935. aastani Sooniste raudteejaam ja 1995. aastani Turba raudteejaam) on raudteepeatus Keila–Turba raudteelõigul Turba alevikus.

Turba raudteepeatus avati rongiliiklusele 8. detsembril 2019, kui valmis Riisipere–Turba raudteelõik. Peatusele eelneb Keila poolt tulles Riisipere raudteejaam.

Ajalugu

Turba alevik tekkis seoses Tallinna–Haapsalu rongiliini, kohaliku turbatööstuse ja Ellamaa elektrijaama rajamisega. Keila–Haapsalu raudteelõiku ehitati aastatel 1902–1905. Suuremad ehitustööd teostati 1904. aastal. Esialgu oli Keila–Haapsalu raudteelõigul neli jaama: Riisipere, Risti, Palivere ja lõppjaam Haapsalu. Riisipere raudteejaam ehitati Nissi kirikust 2 km kaugusele. 1914. aastal ehitati Riisipere raudteejaamast 7 km kaugusele ja Haapsalu raudteejaamast 47 kilomeetri kaugusele raudteelaste ühiselamu.^[1] Aastatel 1922–1923 ehitati samasse lähedale Ellamaa elektrijaam, mis hakkas turbaküttel saadava elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte ja elektriraudteed.^[2] Turba kaevandamise ja Ellamaa elektrijaama ehitamise tõttu tekkis selle hoone vahetusse lähedusse palju elamuid. 1922. aastal hakkas posti vedanud reisirong raudteelaste ühiselamu juures peatuma ning 1922. aasta sügiseses sõiduplaanis on märgitud Riisipere ja Ellamaa raudteejaamade vahele märge „47 klm. peatusk.“. Selles peatuskohas pileteid ei müüdud, neid sai osta üksnes rongis. Elanikke ja Ellamaa–Sooniste turbatööstust ei rahuldanud aga üksnes lihtsaadetiste, sh ajalehtede ja ajakirjade kättesaamine. Pealegi ei saanud turbatööstuse asulasse saata tähtsaadetisi, sest kohapeal puudus nende saadetistega toimetav ametiisik. Lähim tähtsaadetiste kättesaamise koht oli Ellamaal. Tänu pidevale turbatööstuse survele avati 23. mail 1923. aastal 47. kilomeetri juures Sooniste postiagentuur, kuhu sai saata ka tähtsaadetisi. Seetõttu sai uue nime ka 47. km peatuskoht – Sooniste. Sooniste raudteejaam avati siiski alles 1. oktoobril 1924.^[1]^[3]

Juhtus, et rongiga Ellamaale sõita soovijad tulid jõujaama nähes (Ellamaa elektrijaam!) maha juba Sooniste raudteejaamas. Samuti juhtus, et Sooniste valda või Sooniste mõisa adresseeritud postisaadetis jõudis Sooniste postiagentuuri, kuigi ka selle tegelik sihtkoht oleks pidanud olema Ellamaa raudteejaam. Selle vältimiseks otsustati Sooniste raudteejaam ja postiagentuur ümber nimetada. 28. veebruaril 1934 nimetatigi Sooniste raudteejaam Turba raudteejaamaks ja Sooniste Postiagentuur Turba Postiagentuuriks.^[1]

Alates 1935. aasta juulist kuni Teise maailmasõjani sõitis Haapsalu liinil diisel-elektrimootorrong DeM-31, mida kutsuti rahvasuus Lendavaks Läänlaseks ja mis sõitis kuni 90 km/h.^[1]

Nõukogude ajal ei peetud Haapsalu raudteed strateegiliselt oluliseks, kuigi suurem osa veoseid Lääne-Eestis asuvatele sõjaväeosadele toimus just seda raudteed pidi. Samuti toimus just suuregabariidiliste ja raskete veoste vedu raudteed pidi. Mööda raudteed toodi kohale ka masuut, mida Ellamaa elektrijaam vajas lisaks turbale kütteks. Nõukogude perioodi lõpul oli märkimisväärsel osal raudteest puitliipritel kerge rööbas R43 (meetri kohta 43 kg), millest osa pärines isegi Teise maailmasõja eelsest ajast.^[1]

Nõukogudeaegsed Turba raudteejaama ülemad tegid kõik endast oleneva, et Turba raudteejaam oleks töökorras. 1970. ja 1980. aastaid võib pidada Keila–Haapsalu raudteelõigu tippajaks. Sõiduaeg Keila ja Haapsalu vahel oli küll pikem kui Lendava Läänlase ajal, kuid reise oli rohkem. 1990. aastateks oli raudtee amortiseerunud ja seetõttu ei olnud võimalik enam reisirongiliiklust jätkata, piiratud oli ka kaubavedu. Elektriraudtee pikendamine Turbani jäi Nõukogude ajal teostamata ja seetõttu jäi elektriraudtee lõppjaamaks aastakümneteks Riisipere. Tehniline seisund saigi määravaks, kui Riisipere–Haapsalu raudteelõik 1990. aastatel löögi alla sattus.^[1] Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis läbi Turba 22. septembril 1995. Rong oli pärgadega leinarüüs ning sellel oli plakat "Hüvasti, Haapsalu! 1905–1995". Aastatel 1998–2004 läbis Turbat erastatud raudtee, millel toimus vähene kaubavedu. Täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu raudtee demonteeriti 2004. aastal ning raudteetammile rajati peenkruusaga kaetud kergliiklustee – Läänemaa Tervisetee.^[1]

Kohe pärast raudtee ülesvõtmist püüti leida võimalusi uue raudtee rajamiseks. 2011. aasta veebruaris avaldati Läänemaa ja Lääne-Harjumaa ühistranspordiuuringu tulemused. Uuring näitas, et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on sotsiaalmajanduslikult kasulik, aga raudtee pikendamiseks Rohukülani napib reisijaid ning vajaks bussiliinidega reisijate juurdevedu. Hoolimata uuringu positiivsetest tulemustest olid Eesti Vabariigi valitsuse selgelt raudtee rajamise vastu, viidates rahapuudusele ja väikesele piletitulule. 2015. aasta aprillis asutasid Läänemaa ettevõtjad aktsiaseltsi Lääne Raudtee, mille tegevuse eesmärk oli Riisipere– Haapsalu raudtee taastamine. Sama aasta juuni alguses tulid ASi Lääne Raudtee esindajad avalikkuse ette plaaniga taastada laenurahaga eraraudteena 6,5 km pikkune Riisipere–Turba lõik. Loodeti, et riik doteerib Elroni liinireise Turbasse, kuid valitsuse toetus jäi saamata.^[1]

2017. aasta märtsis pöördusid ühinevate Saue valla ja linna ning Kernu ja Nissi valla juhid Eesti Vabariigi valitsuse poole, et leida Riisipere–Turba raudtee ehitusele toetust. 2017. aasta mais otsustas Eesti Vabariigi valitsus eraldada Haapsalu raudtee taastamise esimesele etapile ehk Riisipere–Turba elektriraudtee rajamiseks 8 miljonit eurot.^[4]

2017. ja 2018. aasta kulusid eeltöödele: raudtee eskiisprojekti, keskkonnamõju hindamisele ja ehitusprojektide koostamisele ning nelja ehitushanke korraldamisele. Riisipere–Turba raudteelõigu tõttu muudeti isegi seadust, et ei peaks sulgema Kivitammi tee (Oru) ja Riisipere ülesõitusid. Võsavõtuga alustati raudteetrassil 17. jaanuaril 2019, rööpad jõudsid taas Turbasse sama aasta 2. juulil. Saue vald kavandas taastatava Turba raudteepeatuse kõrvale ka bussipeatuse ja parkla.^[5]

Riisipere–Turba raudteelõigu taasavamine ja esimene reisirong

2018. aasta oktoobris sõlmis AS Eesti Raudtee lepingu Riisipere veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks.^[6] 2019. aasta jaanuaris algasid raudtee ehitustööd.

2019. aasta juulis paigaldati lõigule viimased rööpad.^[7] Esimese elektrirongi testsõitu tervitas Turba rahvas 18. novembril 2019.

Riisipere–Turba raudteelõik avati pidulikult 8. detsembril 2019. Tegemist on Eesti kiireima raudteelõiguga, mille suurim lubatud tunnikiirus on 140 km/h. Üle kuue kilomeetri pikkusel raudteel sõidavad Elroni elektrirongid kuni 11 korda päevas.^[8]

2024. aastaks oli kavas raudtee taastada Turbast edasi Ristini. Valitsuse toetuse puudumise tõttu lükati plaan aga teadmata tulevikku.^[9]

Jaamahoone

Sooniste (hiljem Turba) jaamahoone ehitati 1924. aastal, kuid sisemiste ehitustööde venimise tõttu alustati seal tegevust alles 1925. aastal.^[1] See ehitati tõenäoliselt Leon Johansoni projekti järgi, nagu ka Esna ja Pedja jaamahoone. Hoone on 1,5-korruseline, ristkülikukujulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega puitehitis. Turba omanäoline puidust jaamahoone on tänapäeval eraomanduses ja renoveeritud.^[10]