Smolensk (vene keeles Смоленск, valgevene keeles Смаленск ) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus. Asub Dnepri jõe ääres, Smolenski-Moskva kõrgustiku põhjanõlval. Elanike arv on 330 961 (2014). Linna ulatus läänest itta on 25 km ja põhjast lõunasse 15 km.

Ajalugu

Smolenski nimi tuleb Smolnja jõekese nimest. Kust jõgi on nime saanud, see ei ole selge. On kaks teooriat. Ühe järgi tuleb see vanaslaavi sõnast "смоль", mis tähendab 'mustmuld'. Mustmuld võis Smolnja veed mustaks muuta. Teise teooria järgi tuleb jõe nimi venekeelsest sõnast "смол" ('vaik'). Piirkonnas kasvab palju mände ning kunagi oli linn vaigukogumise ja vaiguga kauplemise keskus.

Smolensk on üks vanemaid vene linnu. Seda on kroonikas esmamainitud 862. aasta all. Linn oli krivitšite hõimu keskus. Esialgu võis linn asuda tänapäevasest kohast pisut allavoolu, näiteks Gnezdovo arheoloogilises leiupaigas. 882. aastast oli Smolensk ja Smolenskimaa Kiievi-Venemaa koosseisus.

Esimene välismaalane, kes Smolenskit mainis, oli Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes 950 kirjeldas oma teoses "De Administrando Imperio" Smolenskit võtmeasulana teel viikingite juurest kreeklaste juurde. Seda mõtet on hiljem teisedki korranud ja Smolensk on tuntud Venemaa võtmena.

Ühe slaavi vürstiriigina rajati Smolenski vürstiriik 1054. aastal, mis tänu kesksele asendile Vene aladel hakkas kiiresti arenema. 12. sajandi lõpuks oli sellest saanud Ida-Euroopa üks tugevaimaid riike ning Rjurikovitšite Smolenski dünastia hoidis enda kontrolli all Kiievi-Vene trooni. Sel ajal ehitati linna hulgaliselt kirikuid, sealhulgas 1146 Püha Peetruse ja Püha Pauluse kirik ning 1180 Ristija Johannese kirik. Kõige ilusamaks kirikuks ida pool Kiievit on nimetatud Peaingel Miikaeli kirikut, mis valmis 1197 ja seisab tänini.

1240. aastal, kui mongolid rüüstasid Vene alasid, nad Smolenskit küll säästsid, aga Smolensk pidi hakkama Kuldhordile andamit maksma. Linn käis alla ning muutus pikapeale Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahelise võimuvõitluse objektiks. Viimane iseseisev Smolenski vürst oli Georgi, kelle valitsusajal vallutas Leedu suurvürst Vytautas linna kolm korda: 1395, 1404 ja 1408. Lõpuks läks linn ja Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu Smolenski vojevoodkonnana ning aastail 1404–1514 oli linn Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus.

Moskva-Leedu sõdade, 1512–1522 Moskva-Leedu sõjas piirasid Moskva ja Poola-Leedu väed korduvalt Smolenski kindlust ja sõja tulemusel liideti Smolenski alad Moskva tsaaririigiga. Pärast linna vallutamist Moskva suurvürstiriigi poolt asuti seda kindlustama ja 1597–1602 ehitati paksude müüridega kivist Smolenski kreml. Sellest hoolimata vallutasid Poola väed linna 1611. aastal, Segaduste-aegses sõjategevuses pärast 20-kuulist piiramist ning linn ja Smolenski vojevoodkond jäi Rzeczpospolita koosseisu.

1632.–1634. aasta Vene-Poola sõjas ehk Smolenski sõjas, 1632. aastal Poola kuningas Zygmunt III Waza surma järel ning uue kuninga valimise ajal otsustas Moskva kasutada olukorda ning alustada sõda piirkondade taasvallutamiseks, vaatamata veel kehtinud Deulino vaherahule asusid 3. augustil sõjakäigule ja kohtamata piirialadel vastupanu, vallutasid nad teel Kritševi, Serpeiski, Dorogobuži, Neveli, Roslavli, Starodubi, Potšepi, Sebeži, Krasnõi, Trubtševski ja teised linnad ning jõudsid 1632. aasta detsembris Smolenski linna alla, mida asusid piirama. Moskva tsaaririigi väed piirasid Smolenski sisse, kuid piiramissuurtükkide puudumise tõttu piirdusid piiramisrajatiste ja kantside ehitamise ning linna blokeerimisega. 1633. aasta märtsis jõudsid linna alla piiramissuurtükid ning algas linna pommitamine. Tsaaririigi väed tegid linnale kaks tulemusteta tormijooksu (26. mail ja 10. juunil).

28. augustil saabusid Smolenski alla Rzeczpospolita väed Poola kuninga Władysław IV Waza juhtimisel. Septembris-oktoobris toimunud linna blokaadist vabastamise lahingute järel piirasid Rzeczpospolita väed 18. oktoobril piiramisrajatistes asunud Moskva väed sisse ning need alistusid 15. veebruaril 1634. Moskva vägede alistumise ja Smolenski alt lahkumise järel suundusid Rzeczpospolita väed Loode-Venemaa poole, kus asusid piirama 1634. aasta Belõi kindlust. Kindluse edutu piiramine toimus veebruaris-märtsis. Sõja lõpetas Smolenski lähedal Poljanski jõe juures sõlmitud Poljanski rahuleping, millega Poola kuningas Władysław IV Waza loobus kõigist Segaduste aegsetest nõuetest Moskva tsaaririigi troonile. Territooriumid, mille nimel Moskva tsaaririik sõda alustas, jäid aga Rzeczpospolita valdusse.

Poola-Vene sõjas, 1654–1667 piirasid Vene tsaaririigi väed 1654. aastal Moskva tsaari Aleksei Mihhailovitši juhtimisel linna ning see alistus, 1667. aastal sõlmitud Andrussovo vaherahuga jäi Smolensk ja Smolenskimaa Vene tsaaririigi valdusse^[1] . Andrussovo rahulepinguga liideti ka Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga ning tekkis olukord, kus Ukraina jaotati kahe riigi vahel: Vasakkalda-Ukraina kuulus Vene tsaaririigile ja Paremkalda-Ukraina Rzeczpospolitale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi.

1868. aastal ehitati linnast läbi Riia–Orjoli raudtee, 1870. aastal Moskva–Bresti raudtee.

1. jaanuaril 1919 kuulutati Smolenskis välja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

1941. aastal piirasid sakslased linna 3 kuud ja sõjas hävis peaaegu kogu linn. Smolensk taastati pärast Teist maailmasõda.

Linna lähedal asub Katõni küla, kus NSV Liidu võimud korraldasid 1940. aastal Poola ohvitseride massimõrva.

10. aprillil 2010 toimus linna põhjapiiril Smolenski lennuõnnetus, milles hukkusid paljud kõrged Poola riigiametnikud, nende seas president Lech Kaczyński.

Majandus

Smolensk on suurim Venemaa teemandilihvimiskeskus. Linnas asub ka lennukitehas.

Sõpruslinnad

Smolenski sõpruslinnad on Colorado Springs (USA, aastast 1993), Hagen (Saksamaa, aastast 1985), Kertš (Ukraina, aastast 1998) ja Tulle (Prantsusmaa, aastast 1981).

Vaata ka

Smolensk
vene	Смоленск
	Smolenski lipp Smolenski vapp
	Pindala: 166,3 km²
	Elanikke: 312 896 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 47′ N, 32° 3′ E

Viited

↑ Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 209

Välislingid

Smolenski koduleht

[1] Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 209

[1]