Surgut

Surgut
Сургут (ven.)
Сәрханӆ / Сө̆ркут (hant.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	396,443 ristitud
Pind	353,97 km²
Pämez'	Andrei Filatov; (keväz'ku 2021—)
Telefonkod	+7−3462-xxx-xxx
Avtokod	86, 186
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Surgut (ven.: Сургу́т, hant.: Сәрханӆ / Сө̆ркут, tot.: Соргыт, ukr.: Сургут) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan päivnouzmas. Se om ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Surgutan rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1594 kuti Surgut-lidnuz Födor I Čudokaz-carin käskön mödhe alištamha Sibirin tahondoid. Vspäi 1782 alištui Tobol'skan tobmudele makundan lidnaks. Vl 1923 kadoti lidnan statusad i kändihe žiloks läz pol'tošt tuhad ristitištonke. Vspäi 1957 oli geologižen tedištelendan keskuseks. Vodele 1962 avaitihe kivivoin järedoid löudmižsijid, i žilo sauvoškanzihe hotkas. Se sai lidnan statusad tošti vn 1965 25. päiväl kezakud avtonomižen ümbrikon alištusenke.

Surgut om Venäman tegimišton koumanz' surtte keskuz Moskvan i Piterin jäl'ghe. Lidn šingotase kivivoin da sen gazan samižel («Surgutneftegaz»-kompanii), kahtel järedal GRES:al, gazan ümbriradmižen i likutimiden poltusen tegimil, raudbetonan tegimel, sömtegimištol (lihanümbriradai kombinat, maidtegim, leibtegim, oludtegim), Utair-aviakompanijal, bankoiden sferal, mecižandusen edheotandal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ob'-jogen oiktal randal, 40 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 237 km päivlaskmha orhal vai 296 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftejugansk 46 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtol. Raudtesild i avtotesild oma saudud Obiš päliči Surgut-lidnanno vodele 2000.

Klimat om ven vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om −1,7 C°, kezakun-elokun +14,4..+18,2 C°, tal'vkun-uhokun −18,0..−20,0 C°. Ekstremumad oma −55,2 C° (tal'vku, uhoku) i +35,2 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −6,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6,5 C° (uhoku). Voib panda halad miččel taht kul (heinkun minimum om −0,1 C°). Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (69..85 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (22..32 mm kus). Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 76 %.

Tobmuz

Surgut om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidn kogoneb enamba mi 40 nomeruidud mikrorajonaspäi, mugažo 24 žilod mülüdas lidnha.

Edeline lidnan pämez' om Vadim Šuvalov (heinku 2016 — tal'vku 2020).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 306 675 ristitud. Kaik 360 590 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 64,5 %, ukrainalaižed — 6,0 %, totarlaižed — 5,2 %, baškiralaižed — 1,8 %, azerbaidžanlaižed — 1,4 %, čuvašalaižed — 0,9 %, lezgilaižed — 0,8 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, moldovalaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,7 %, marilaižed — 0,5 %, saksalaižed — 0,4 %, nogailaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 4,0 %, rahvahuden ozutandata — 11,9 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell'toštkümne pühäpertid^[1] oma saudud lidnan mikrorajoniš da sen žiloiš: Sündun Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (om letud vll 1991−2003), Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (saudihe vll 2016−2022), kahesa jumalanpertid, časoun', Jumalanmaman «Melensuland»-jumalaižen jumalankodi koumenke jumalanpertinke. Baptizman koume jumalanpertid, islaman kaks' mečetid i katoline tulend oma avaitud.

Surgutan valdkundaline universitet^[2] (alusenpanend 1993) om opendusen päaluzkundaks. Kaik kuz' sportkompleksad, 21 ambundsportsijad, 16 basseinad, seičeme suks'bazad oma saudud lidnümbrikos.

Transport

Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jugorskii-trakt om ümbärduzavtoteks. Jogiport jäi GRES:oiden sauvomižen aigaspäi. Päraudtestancii om saudud lidnan lodehes vl 1988.

Rahvahidenkeskeine civiline Surgut-lendimport Farman Salmanovan nimed^[3] (SGC / USRR / СУР, 1,8 mln passažiroid vl 2021) sijadase kümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe, Keskmeren (Turkanma) i Suvipäivnouzmaižen Azijan (Tailand, Vjetnam) lebutahoiže, mugažo järedoihe lidnoihe Venämadme.

Galerei

Lidnan muzeikeskuz (2013)
Sündun Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2012 nägu
Hristos-Päzutajan loičendpert' (baptizm), vn 2011 nägu
Surgutan pämečet', vn 2011 nägu
«Surgutneftegaz»-varmituzkompanijan päfater vl 2012
«Tümen'energo:n» i «Gazprom:an» sauvused,
puišt Saimanjogenno vl 2009
Surgutan GRES-2 vl 2011
Surgutan valdkundaline universitet (2012)
«City Centre»-adivpert' (2011)
Jugran sild (Surgutan avtotesild i raudtesild) Obiš päliči vl 2012
Surgut-päraudtestancii vl 2005

Homaičendad

↑ Surgutan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
↑ Surgutan valdkundaližen universitetan sait (surgu.ru). (ven.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeižen Surgut-lendimportan sait (airport-surgut.ru). (ven.)

Irdkosketused

Surgut Vikiaitas

	Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
	Belojarskii \| Hanti-Mansiisk \| Jugorsk \| Kogalim \| Langepas \| Läntor \| Megion \| Neftejugansk \| Nižnevartovsk \| Nägan' \| Pit' Jah \| Pokači \| Radužnii \| Sovetskii \| Surgut \| Urai

[1] Surgutan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[2] Surgutan valdkundaližen universitetan sait (surgu.ru). (ven.) (angl.)

[3] Rahvahidenkeskeižen Surgut-lendimportan sait (airport-surgut.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]