Suur-Karja tänav

Suur-Karja tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tallinna vanalinnas.

Suur-Karja tänava vaade Kuninga tänava ja Vana turu ristmikule

Suur-Karja tänav algab peaaegu linna südamest Raekoja platsi juurest Kuninga tänava ja Vana turu ristmikult. Kagu suunduv tänav hargneb Suur-Karja 7 hoone juures Väike- ja Suur-Karja tänavaks, Karjavärava väljakul ristub Vana-Posti tänava ja Müürivahe tänavaga ning suubub Pärnu maanteele.

Suur-Karja tänava vaade Karjavärava platsilt

Tänava hoonestus

Suur-Karja 1

Suur-Karja tänav 1

Karjavärava plats ja Suur-Karja tänava

Pangamaja Suur-Karja tänav 1 // Vana turg 2 (endine Scheeli pank). Suur-Karja 1 kolmekorruseline, kõrge viilkatuse ja barokse tornärkliga uusgooti stiilis kivimaja valmis kahes järgus. Aastatel 1903–1904 ehitati ümber nurgakrundil asunud keskaegne viiluga maja (Otto Schott, Wilhelm Neumann (fassaadid)). 1923–1924 liideti sellega varaklassitsistliku fassaadiga kõrvalhoone Vana turu pool ning fassaadid ühtlustati (arhitektuuribüroo Bielenberg & Moser Berliinist). Hoone vormis kui ka materjalis on järgitud Tallinna keskaegse ehituskunsti traditsioone. Kõrge sokliosa, rõdud ja torn, akende ja uste raidkivipiirded on tahutud paest. Nurgapoolne viil on analoogne vastasasuva nn piiskopimaja viiluga, ärkli barokne torn kordab Raekoja tornikiivri vorme. Keskaegse hoone turupoolsel küljel asunud barokse nikerduksega (1665) hilisgooti raidportaal (1498) laoti uuesti üles Suur-Karja tänava pool. Esimesel korrusel oli suur kaarakendega pangasaal, teisel korrusel kahel pool kitsast võlvitud koridori kontoriruumid, kolmandal korrusel pangaomaniku korter, mille külalistubadest on kujundatud pidulik saal. Kultuurimälestis nr 3082.

Suur-Karja 2

Suur-Karja 2

Krunt Suur-Karja 2 oli hoonestatud juba 13. sajandil, esimene omanik, kelle nimi on talletatud, oli Thidericus Lange aastal 1360. Hoone on täielikult renoveeritud ning maja tunnistati parimaks renoveeritud Tallinna Vanalinna majaks 2008. aastal.

Suur-Karja tänav 3

Suur-Karja tn 3 ja 1 paremal

Suur-Karja tänav 3 kolmekorruseline kivimaja äripinnaga allkorrusel on rajatud 18. sajandil ning ümber ehitatud 1879. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer) ja 1904. aastal (Voldemar Lenderi poolt).

Suur-Karja 4

Suur-Karja 4

Suur-Karja tänav 4 asub uusbarokne, kolme põhi- ja kolme mansardkorrusega elu- ja ärihoone. Algselt kahekorruseline 18. sajandi barokkmaja ehitati aastatel 1922–1923 arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti järgi ümber. Algselt oli krundil kaks hoonet, millest keskaegse Tallinna elamu diele-dornse süsteem on praeguses hoones loetav. Hoone keskel on sügav kangialune ja on säilinud 18. sajandi välisuks ja juugendstiilis ahi.

Suur-Karja 4 hoones tegutses 1930. aastail Heinmanni kohvik, hiljem Harju kohvik ja Suur-Karja apteek. Tänapäeval tegutseb hoones Nimeta Baar.

Suur-Karja 7 hoone 20. sajandi alguses

Suur-Karja 7 hoone 21. sajandi alguses

Suur-Karja 5

Suur-Karja tänav 5 asub kolmekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 18. sajandil ja ümber ehitatud 1876. aastal arhitekt Cristoph August Gableri poolt.

Hoone allkorrusel asuvad kauplused, maja taga on kitsas L-kujuline siseõu, mille hoovil asub endine Pfaffi õlletööstuse tööstusehitis.

Suur-Karja 6

Suur-Karja 6

Suur-Karja 7

Suur-Karja tänav 7 // Väike-Karja tänav 2 on Väike-Karja ja Suur-Karja tänava hargnemiskohas aastatel 1911–1912 Aleksandr Jaron projekti järgi ehitatud hoone, kus asus algselt Riia Kommertspanga (Рижскiй коммерческiй банкъ) Tallinna filiaal (Rigaer Commerzbank, Revaler Filiale) (1912–1917/8), seejärel Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank (1920–1929), Eesti Kommertspank (1929–1931), Tallinna Linnapank (1931–1940), Eesti NSV Kommunaalpank (1940–1941) ja Revaler Stadtbank (1941–1944).

Hoone kohal asus 19. sajandi keskpaigast G.W.Pfaffi asutatud "Rewali õllepruulikoda" (1832), mis aga 1858. aastal viidi üle teisele poole tänavat.

Esialgse projekti kohaselt ehitati hoone esimesele korrusele Väike-Karja tänava pool 5 kaubanduspinda, teisele korrusele Riia Kommertspanga Tallinna filiaali ruumid ning kolmandale, neljandale ja mansardkorrusele korterid. Hoones tehti ümberehitus 1922. aastal arhitekt Ernst Kühnerti ja ehitusinsener Paul Meyeri juhendusel, mille käigus ehitati ümber hoone teine ja kolmas korrus ning rajati hoonesse tammepuust käsitugedega peatrepp ja avar pangatehingute saal 3. korrusel.

1932. aastal ehitati hoonet veel ümber, likvideeriti senised kaubandusärid Väike-Karja tänava pool, paigaldati 2. ja 3. korruse vahele lift ning hoone keldrisse soomusuksega varahoidla.

Eesti NSV ajal tegutses hoones NSV Liidu Tööstus- ja Ehituspanga Eesti Vabariikliku Pank ja aastatel 1990–1996 Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank.

2003. aastal rekonstrueeriti hoone hotelliks Baron's.

Suur-Karja tn 11 ja 9

Suur-Karja 8

Suur-Karja 8

Hoone Suur-Karja 8 pärineb 15. sajandist, kuid on hoolikalt renoveeritud ning pälvis 2011. aastal linna kõige paremini restaureeritud hoone nimetuse. Kultuurimälestis nr 3083. 1920. ja 1930. aastail tegutses hoones trükikoda Estotrükk.

Hoone keldrikorrusel tegutseb kultuuriklubi Winkel.

Suur-Karja 10

Suur-Karja 10 hoonestust on esimest korda mainitud 15. sajandi alguses. 1928. aastal ehitati hoone põhjalikult ümber, lisati üks korrus ja mansard. Eesti NSV ajal asus hoones elektroonika ja tarbetehnika kauplus Orbita. 2001.–2002. aastal renoveeriti hoone Raul Vaiksoo eskiisprojekti järgi ning hoones avati hotell Old Town Maestros.

My City hotell Suur-Karja tänava ja Vana-Posti 11–13 nurgal ja Suur-Karja 14

Suur-Karja 12

Suur-Karja 12, 10

Suur-Karja 12 hoone hiliskeskaegsed hooned on säilinud väheses ulatuses koos hoovipoolsete juurdeehitistega, mis algselt on olnud ehitatud nn diele-dornse kaheruumilise plaanilahendusega. Ajaloolised hooned on kokku liidetud tänavapoolse eeskoja (diele) seinaga. Kokku ehitatud lõunapoolsel hoonel on alles raidportaal ning mõlemad kaubakorrused. Parempoolne hoone on samuti säilitanud portaali ja ülemise kaubakorruse. 1920.–1930. aastail tegutses hoones Samuel Besprosvanie pudu- ja riidekauplus ning S. Besprosvanie kudumistööstus 1944. aasta märtsipommitamise järel jäi hoonest järgi vaid tänavapoolne osa, mis ehitati uuesti üles 1950. aastatel. Sõjajärgsel ümberehituste perioodil kaotas hoone Suur-Karja tn 12 sissepääsu hoovi.

Eesti NSV ajal tegutses Suur-Karja 12 majas NSV Liidu mereväeluure asutus. Kultuurimälestis nr 3085.

Suur-Karja 12 hoone ajalugu algab Tallinna kuldajastul, 15. sajandil, mil Tallinn oli tõusnud Hansa Liidu idakaubanduse juhtivaks linnaks. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Tihe hoonestus tingis ka majade pikaksvenitatud kuju: põhiosa oli vastu tänavat – peafassaad oli peatänava poole, majandusehitised – kõrvaltänava poole.

Diele-dornse oli tolleaegse hansakaupmehe maja tüüpiline planeering. Eestuba oli diele, kus paiknes mantelkorstnaga kööginurk. Linnamajas oli kelder, kuhu pääses ainult hoone seest. Keldris asus hüpokaust, õhkküttesüsteem, mis küttis tagatuba ehk dornset.

Suur-Karja 12 kinnistul on olnud palju omanikke. 1803. aastast kuulus see koos Suur-Karja 14 ja 16 hoonetega tuntud mööblitootjale C.W. Lutherile, kelle mööblipood asus Vana-Posti tänava nurgal. Enne II Maailmasõda asus hoones Samuel Besproswanie tekstiilivabrik ja kauplus.

II Maailmasõjas sai hoone tõsiselt kannatada, säilisid ainult keldrikorruse müürid ning Suur-Karja tänavaäärne fassaad, esialgsest hoonest on säilinud keskaegne esinduslik gooti raidportaal ning võlvitud keldriruumid.

Kohalikust paekivist ehitatud keskaegsest hoonest on säilinud väärtuslikem osa – gooti raidportaal. Fassaad sai kohendust klassitsistlikul ajastul, nüüdse põhjaliku töö tulemusel on hoone energiatõhus ja mugav tänapäevase ruumiprogrammiga elukeskkond ajalooliste ja ajaloohõnguliste nüansside ja elementidega.

Haruldane võimalus osta vanalinna uus korter, mis on ümber ehitatud tänapäevaste kõrgete standardite järgi.

Suur-Karja tn 13

Hoone hoonetekvartalis Müürivahe tn 15 // Suur-Karja tn 13 // Väike-Karja tn 8, kus 20. sajandi alguses tegutses Elfriede Lenderi Eragümnaasium.

Suur-Karja 15 hoone

Suur-Karja 15

Suur-Karja 15 // Müürivahe tänav 11 nurgal asunud nn Gregory majas asus aastatel 1896–1899 Viktor Austeri Tallinna “kunstlikkude mineraalvete, nende seas seltersi, soodavee ja limonaadi tehas”. Kinnistu pindala 672 m². Eesti NSV ajal asus hoone esimesel korrusel Tallinna Tööstuskaubastu müügisalong Mood.

Suur-Karja tn 17/19

Suur-Karja 17/19

Hoone Suur-Karja tn 17 // 19 // Müürivahe tänav 18 on ehitatud 1890. ja renoveeritud 2006. aastal. Enne hoone 17 // 19 ümberehitust asus hoones 19 Eesti Rahvapank ja Suur-Karja 17 esimesel korrusel Tallinna I Toidukaubastu kauplus Ararat. Kuni 1991. aastani tegutses Suur-Karja tänav 19 hoones Ehitusministeeriumi Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut, seejärel Justiitsministeeriumi asutused. Hoones asub tänapäeval Savoy Boutique Hotel.

Karjavärava plats ja skulptuur "Õnnelik korstnapühkija" Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänava ristumiskohas.

Suur-Karja 18

Suur-Karja 18

Algse hoone Suur-Karja tänav 18 hoone projekteeris arhitekt Rudolf von Knüpffer ja see valmis 1886. aastal. 20. sajandi alguses, 1896. aastast asus hoones Julius Tusti klaverivabrik. 1917–1918 asusid hoones Tallinna Tööliste Maja ruumid. 1920. aastate alguses ehitati kolmekorruseline hoone ümber ja senisest kõrgemaks arhitekt Artur Perna projekti järgi ning uue ja suuremahulise hoone Müürivahe tänav 14 // 16 // Suur-Karja tänav 18 // Vabaduse väljak 2 ümberehitus valmis 1923. aastal juba kuuekorruselise AS Laenupanga hoonena. Hoones asusid Eesti Laenu Pank ja Kinnitusselts Eesti Union ja esimese korruse äriruumides kohvik.

Hoone esimese korruse kaaravadega akende taga olid äri- ja bürooruumid, ülakorrustel aga asuvad ruumikad mugavustega korterid. Tollastele kesklinna üürimajadele iseloomulikult on lisaks liftiga peatrepikodadele veel ka tagatrepikojad hoovipool. Hoone põles 1944. aastal ning taastamisel muudeti algset ruumijaotust. Kultuurimälestis nr 3085.

Suur-Karja 20

Suur-Karja 20 // Pärnu maantee 12, vaade Pärnu maanteelt

Suur-Karja tänav 20 // Pärnu maantee 12 asub aastatel 1899–1900 arhitektide Rudolf von Engelhardt, Nikolai Thamm noorema poolt Tallinna Klubiks (Revaler Club) ehitatud hoone. Hoone ruumid paiknevad ümber siseõue, esindussaal asub Suur-Karja tänava pool, kus see asus pärast ümberehitusi (1922, 1928 ja 1938 arhitekt Edgar Johan Kuusiku projektide järgi) hilisem Krediit Panga ja Peapostkontori peasaal. Hoone keldris paralleelselt Pärnu maanteega oli keeglirada.

Aastatel 1913–1939 asus hoones Paul Krolli juuksuriäri, mis 1930. kolis hoonesse Suur-Karja 12.

Hoones tegutses Eesti NSV ajal vana Tallinna peapostkontor ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist Eesti Ühispank. Tänapäeval tegutsevad hoones äriettevõtted: turismibürood ja Versopank.

Suur-Karja 23

Müürivahe tänav 22 // Pärnu maantee 10 // Suur-Karja tn 23 hoone on Kultuurimälestis nr 3056. Arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen (1912). Hoones tegutsevad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Ajalugu ja kujunemine

Erinevalt teistest vanadest Tallinna tänavatest, mis tihti kandsid ladina- või alamsaksakeelset nime, on Karja tänava nimi (Kariestrate) säilinud oma algupärasel eestikeelsel kujul.

Vaade Pärnu maanteelt Suur-Karja tänava ehitistele 1900

Pärnu maantee piirkond vaatega Niguliste kiriku poole 1900

Suur-Karja tänav 20 1920. aastal

Karja tänav on üks vanemaid tänavaid Tallinnas, seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks karjamaale läbi linnaruumi piirava Tallinna linnamüüri Karja värava ja sealt edasi Karjaallikale jooma.

Karja tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi Karja tänav; Karrja tänav; Karja uulits, ladina keeles platea kariestrate; vicus pecorum; platea karyenstrate; platea pecorum; strata pecorum; saksa keeles Große Karristraße; Michaelis-Straße; Viehstraße; alamsaksa keeles Kariestrate; vehstrate; karienstrate; karigenstratte; vestrate; karyestrate; vene keeles Большая Михайловская ул.; Михайловская ул..

Toompealt läbi Tallinna vanalinna viivat karjateed kasutati kuni 1768. aastani, kui Tallinna raad keelas kariloomade läbi linna karjamaale ajamise ja kohustas elanikke loomi ajama teist teed – mööda Pikasilla teerada. Karja tänav lõppes Karja väravaga, mis lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid.

Vaade pärast märtsipommitamist Draamateatri poolt üle Pärnu maantee Suur-Karja tänavale 1945

18. sajandi lõpul kandis tänav ka saksapärast Michaelis-Straße ja Mihhailovskaja uulitsa (Михайловская ул) (1776) nime. 20. sajandi alguses kasutati tänava kohta ka saksakeelset nime Gross Karristrasse ja vene keeles Большая Михайловская улица.

Algne hoone Suur-Karja tänav 18 valmis 1886. aastal, 1920. aastate alguses ehitati kolmekorruseline hoone ümber ja ümberehitus valmis 1923. aastal. 1890. aastal ehitati hoone Suur-Karja 17 // 19. Suur-Karja tänav 20 hoone ehitati aastatel 1899–1900. 1904. aastal ehitati pangahoone Suur-Karja 1, 1923.-1924. aastal liideti sellega varaklassitsistliku fassaadiga kõrvalhoone Vana Turu pool ning fassaadid ühtlustati. 1912. aastal ehitati pangahoone Suur- Karja 7. Suur-Karja tn 23 Eliel Gottlieb Saarineni maja valmis 1912. aastal.

• 
  Suur-Karja 10 ja 12 hooned
• 
  Suur-Karja 12 portaal
• 
  Suur-Karja 14
• 
  Vana-Posti 11 // 13 // Suur-Karja 16
• 
• 
  Suur-Karja 18

Kirjandus

• Aleksander Kivi, Tallinna tänavad, Tallinn: Kirjastus Valgus, 1972

Välislingid

 Suur-Karja tänav – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis