Pikk jalg
Pikk jalg (varasem nimekuju Pikkjalg) on tänav Tallinna Tallinna vanalinnas Kesklinna linnaosas.
Tänav algab Pika jala väravatornist, tänava Toompea poolne külg on hoonestamata, ristub vasakult poolt Lühikese jala väravahoonega, lõppeb Piiskopi tänava ja Lossi platsi ristmikul.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Pikka jalga on esmamainitud 1342. aastal nimetusega longus mons (ladina 'pikk mägi'), 1372. aastal nimetusega langer bergh (alamsaksa 'pikk mägi') ja 1489 nime Langer Domberg (saksa 'Pikk Toomimägi') all, mis oli ka hilisem tänava ametlik saksakeelne nimi. Pikk jalg oli tänava eestikeelne nimi.
8. juulist 1966 on tänava ametlik eestikeelne nimi Pikk jalg (varem Pikkjalg). Anton thor Helle on 1732 kasutanud nimetust pitkjalg (saksakeelne nimi on tal der lange Dohmberg).
Ametlik venekeelne nimi oli 20. sajandi alguses Большой Вышгородскій подъемъ.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt oli see muinaseestlaste linnuse juurde (Toompeale) viiv tee.
Tänav oli koos ainult jalakäijatele mõeldud Lühikese jalaga kuni Falgi tee ja Komandandi tee rajamiseni 19. sajandi lõpus üks kahest ühendusteest all-linna ja ülalinna vahel. Pikk jalg oli mõeldud kaubakaarikute, kaubakärude, hobuste ja ratsanike liiklemiseks.
Pika jala kõrval olev Tallinna linnamüüri osa on ehitatud 1454–1455 ja selle vastas olev praegune tugimüür 1781 (1781. aastal laiendati tänavat ja tugimüür lükati 1,4 meetri võrra Toompea poole).
Pikal jalal asus maja, mille esimesel korrusel kehtis Eestimaa linnaõigus ja teisel korrusel Eestimaa maaõigus[1].
Pikal jala Toompea nõlva poolsed hooned said kannatada 1944. aasta märtsipommitamises ja lammutati lõplikult 1950. aastate alguses.
Tallinna nimetatakse kahe eri pikkusega "jala" tõttu mõnikord naljatamisi lonkavaks linnaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ma tahan, et... Rahvaleht, 16. aprill 1929, nr. 44, lk. 5.