Herta Müller
Herta Müller | |
---|---|
Sünniaeg | 17. august 1953 (71-aastane) |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Autogramm | |
Herta Müller (sündinud 17. augustil 1953 Rumeenias Timiși maakonnas Niţchidorfis) on Rumeenia päritolu saksa kirjanik, 2009. aasta Nobeli kirjandusauhinna võitja.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Müller sündis Lääne-Rumeenias Banaadis külas, mis kuni 1980. aastateni oli saksakeelne küla. Rumeenia keelt õppis ta alles algkoolis. Ta õppis Timişoara ülikoolis germanistikat ja rumeenia kirjandust.
Müller alustas tööd tehases tõlgina, aga vallandati 1979, kui ta keeldus Securitatega koostööd tegemast. Seejärel töötas ta lasteaias ja andis saksa keele eratunde.
1985. aastal lükati tagasi tema taotlus asuda elama Lääne-Saksamaale. Siiski sai ta kaks aastat hiljem selle loa. Ta asus koos oma abikaasaga elama Lääne-Berliini, kus nad elavad tänapäevani. Pärast emigreerumist töötas ta nii Saksamaa kui välismaa ülikoolides lektorina.
1995. aastal valiti ta Saksa Keele ja Luule Akadeemiasse, sellele järgnes rida auameteid. 1997. aastal loobus ta kohast PEN-klubis protestiks Ida- ja Lääne-Saksamaa PEN-klubide ühendamise vastu.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Herta Mülleri esimene romaan "Niederungen" ilmus tsenseerituna 1982. aastal Rumeenias saksa keeles. See käsitles elu saksa kultuuri mõju all olevas Banaadis lapse pilgu läbi. Peaaegu kõik tema proosateosed käsitlevad sakslaste elu Rumeenias, neile osaks saavaid alandusi ja nende katseid emigreeruda. 1986. aastal ilmus "Der Mensch ist ein großer Fasan auf der Welt", 1993. aastal "Der Wächter nimmt seinen Kamm", 1994. aastal "Herztier" ja 2003. aastal esseekogu "Der König verneigt sich und tötet".
2009. aastal ilmus romaan "Atemschaukel" ("Hingamise kiige"). Selles kujutab Müller saksa noormehe sunnitöölaagrikogemust, mis põhines tema sõbra, luuletaja Oskar Pastiori meenutustel. Suuresti tänu sellele teosele, aga ka tema varasemale proosale pälvis Müller samal aastal ka Nobeli kirjandusauhinna. Nullindate algusest saadik on ta viljelenud kollaažluulet.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Südameloom" ("Herztier"). Saksa keelest tõlkinud Vilma Jürisalu. Sari Nobeli laureaat, Eesti Raamat, Tallinn 2010, 176 lk; ISBN 9789985657904
- "Hingamise kiige" ("Atemschaukel"). Saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve. Sari Ajavaim, Koolibri, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789985026366
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 – Kleisti auhind
- 1997 – Grazi kirjandusauhind
- 1998 – Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind
- 1999 – Franz Kafka auhind
- 2002 – Carl Zuckmayeri medal
- 2009 – Nobeli kirjandusauhind
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Herta Müller |
- Mari Peegel. Erilise keele ja mäluga naine: nobelist Herta Müller epl.ee, 9. oktoober 2009
- Maimu Berg. "Herta Müller – viienda saksakeelse kirjanduse esindaja", Eesti Ekspress, 18. oktoober 2009
- Ave Mattheus. Massidele tundmatu, asjatundjatele suur kirjandus, Sirp, 30. oktoober 2009
- Herta Müller: mul on olnud nii palju õnne!, epl.ee, 7. november 2009
- Heli Mägar, "Nobeli kirjandusauhind Ida-Euroopa diktatuuri läbivalgustajale Herta Müllerile", Looming 2010, nr 1, lk 140–142