Kasti mõis

See artikkel on Saaremaa Püha kihelkonna mõisast; Märjamaa kihelkonna mõisa ja vasallilinnuse kohta vaata artiklit Kasti vasallilinnus ja Vana-Kasti mõis; Vana-Kasti kõrvalmõis oli Uue-Kasti mõis

Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.

Kasti mõis rajati 16. sajandil. Umbes kahe sajandi vältel olid seal peremeheks von Sassid.

Mõisnikud

1594. aastal läks mõis Möllerite suguvõsale, 17. sajandil kuulus Kohlide perekonnale ning 18. sajandi alguses, 1720. aastatel ostis Kasti mõisa Peer Anton Knutzen (Güldenstubbede aadlisuguvõsast). 1734. aastal sai Kasti mõisa omanikuks tema kasupoeg Georg Friedrich von Sass.^[1] Georg Friedrich Von Sassile kuulusid ka Tõlluste mõis, Nurme mõis, Kaunivere mõis ja Anijala mõis ning ta oli rentnik ka Ilpla mõisas. Valdavalt elas ta siiski Kasti mõisas, seal on sündinud ka tema lapsed.^[2] Ta pärandas mõisa 1783. aastal enda pojale, kes kandis samuti nime Georg Friedrich von Sass ning kellel oli kahest abielust kokku 12 last. 1810. aastal päris mõisa Peer Anton von Sass, kes 1812. aastal abiellus Lahetaguselt pärit Juliane Frederike von Lucega. Abielust sündis 11 last. Peer Anton von Sass suri 1832. aastal. Kasti mõisa järgmiseks omanikuks sai Wilhelm von Sass, kes 1848. aastal abiellus oma onutütre Julie Auguste Beate von Sassiga. Neil oli üks poeg, Peter Anton Ferdinand, kes sai mõisa omanikuks 1893. aastal, aga pärandas selle samal aastal oma pojale Ludwig Ferdinand Eduard von Sassile. 1905. aastal ostis temalt Kasti mõisa Alexander Peter Eduard von Buxhoeveden, kes jäi mõisa viimaseks omanikuks.^[1]

Mõisahoone

18. sajandil valmis praegune kivist peahoone. See on tehti algselt barokses stiilis, kuid ehitati 20. sajandil põhjalikult ümber. Muuhulgas lisati kahekorruseline romaani stiilis rõduveranda. Nüüd on nii peahoonest kui ka mõnest kõrvalhoonest alles vaid müürid.^[1]