Mine sisu juurde

Keit Pentus-Rosimannus

Allikas: Vikipeedia
Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus (2021)
Euroopa Kontrollikoja liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
1. jaanuar 2023
Eelnev Juhan Parts
Eesti rahandusminister
Ametiaeg
26. jaanuar 2021 – 19. oktoober 2022
Eelnev Martin Helme
Järgnev Annely Akkermann
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
2019 – 25. jaanuar 2021
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
2015–2019
Eesti välisminister
Ametiaeg
17. november 2014 – 15. juuli 2015
Eelnev Anne Sulling (kt)
Järgnev Marina Kaljurand
Eesti keskkonnaminister
Ametiaeg
6. aprill 2011 – 17. november 2014
Eelnev Jaanus Tamkivi
Järgnev Mati Raidma
XI Riigikogu liige
Ametiaeg
2007–2011
Isikuandmed
Sünniaeg 3. märts 1976 (48-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Reformierakond (alates 1998)

Keit Pentus-Rosimannus (kuni 2012 Keit Pentus; sündinud 3. märtsil 1976) on Eesti riigitegelane ja poliitik, alates 1. jaanuarist 2023 Euroopa Kontrollikoja liige.

Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 17. novembrini 2014 Eesti keskkonnaminister, 17. novembrist 2014 kuni 15. juulini 2015 Eesti välisminister ja 26. jaanuarist 2021 kuni 19. oktoobrini 2022 Eesti rahandusminister.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja Tallinna Bakalaureuse Erakoolis, mille lõpetas 1995. aastal hõbemedaliga. Aastal 2000 sai Tallinna Pedagoogikaülikoolist bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. Aastal 2000 alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikoolis politoloogia erialal, mis on lõpetamata. 2020. aastal omandas Tuftsi Ülikooli Fletcheri rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia koolis magistrikraadi.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Keit Pentuse esimene kokkupuude Eesti Reformierakonnaga oli 1996. aastal, kui ta ülikooli teisel kursusel alustas valimiskorraldajana. 1997. aastal pani ta aluse noorteklubile, millest hiljem kasvas välja Eesti Reformierakonna Noortekogu.

Alates 9. juunist 1998 on ta Eesti Reformierakonna liige, sh Eesti Reformierakonna juhatuse liige 2000–2017 ja 2020–2022. Viimati oli ta ka Eesti Reformierakonna aseesimeheks. 18. oktoobril 2022 teatas ta sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi Euroopa Kontrollikoja liikme kuulamisteks.[1]

Ta on töötanud sotsiaal-, justiits- ja välisministri nõunikuna, samuti on ta olnud peaminister Andrus Ansipi büroo juhataja (2005–2007) ja Riigikogu esimene aseesimees (2009–2011).

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal sai ta Tallinna kesklinna vanemaks. Selles ametis töötas ta kaks aastat, algatades muu hulgas kõrghoonete teemaplaneeringu, miljööväärtuslike alade kaitsmisele suunatud osaüldplaneeringud ning vanalinna tuleviku teemalised arutelud; lasi korrastada Musumäe ja valgustada Snelli ja Lembitu pargi; aitas kaasajastada mitme kesklinna lasteaia ruumid ning kutsus kokku koolijuhtide, lasteaedade juhatajate ja korteriühistute ümarlauad.

2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osales Pentus-Rosimannus Eesti Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadina, kogudes Lasnamäe valimisringkonnas 3396 häält.

Riigikogu liige ja minister

[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Keit Pentus Tallinnas valimisringkonnas nr 3 ja sai 26 häält. Eesti Reformierakonna üleriigilises nimekirjas oli ta 111. kohal.

2007. aasta Riigikogu valimistel sai 7049 häälega isikumandaadi. Ta oli XI Riigikogu liige, kuulus Riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ja oli 2007–2009 Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni esimees. Alates 2009. aasta juunist oli ta Riigikogu esimene aseesimees.

2011. aasta Riigikogu valimistel valiti ta ka XII Riigikogu liikmeks, kuid 6. aprillil 2011 sai temast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses keskkonnaminister. Samal ametikohal jätkas ta ka Taavi Rõivase esimeses valitsuses, kuni nimetati Euroopa Parlamenti lahkunud Urmas Paeti asemel 17. novembril 2014 välisministriks.

2015. aasta Riigikogu valimistel valiti ta XIII Riigikogu liikmeks. Ta oli väliskomisjoni aseesimees ning Eesti-USA ja Eesti-Iraani parlamendirühmade esimees. Koostas väliskomisjoni raporti valmisolekust tõrjuda valimistesse sekkumist.

2019. aasta Riigikogu valimistel valiti ta XIV Riigikogu liikmeks. Eesti Reformierakond valis ta fraktsiooni aseesimeheks. Ta oli Eesti-Iisraeli ja Eesti-Kanada parlamendirühmade esimees ning Eesti-USA parlamendirühma aseesimees. 26. jaanuaril 2021 sai Keit Pentus-Rosimannusest Kaja Kallase esimeses valitsuses rahandusminister ning ta jätkas sellel ametikohal kuni 19. oktoobrini 2022 ka Kaja Kallase teises valitsuses.

Keskkonnaminister

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnaministrina tegi valitsusele ettepaneku Tuhala-Nabala looduskaitseala moodustamiseks, suutis luua vajaliku konsensuse uue jahiseaduse vastuvõtmiseks ja kaitses edukalt Eesti huve Euroopa Liidu kütusekvaliteedi direktiivi vastuvõtmisel.

Arvamusfestival 2014, "Eesti tark võim"

Välisminister

[muuda | muuda lähteteksti]

Välisministrina seisis NATO kohalolu suurendamise eest regioonis ning sanktsioonide pikendamise eest Venemaale seoses viimase agressiooniga Krimmis ja Ida-Ukrainas.

1. juulil 2015 teatas Keit Pentus-Rosimannus seoses Autorollo tsiviilvaidluses langetatud ringkonnakohtu otsusega, et astub välisministri ametist tagasi.

John Kerry ja Keit Pentus-Rosimannus NATO peakorteris 2014. aastal

Muu ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Keit Pentus-Rosimannus on vanavanemate toetamise ühingu nõukogu liige. Varem on ta kuulunud Riigi Kinnisvara AS nõukokku ja olnud SA Tallinna Toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskuse nõukogu liige. 2020. aastast kuulub Ameerika Ühendriikide initsiatiivil kokku kutsutud NATO innovatsiooninõukogusse, mis keskendub tulevikusüsteemide ettevalmistamisele mehitamata meresüsteemide valdkonnas ning London Imperial College'i, FinTechi keskuse nõuandvasse kokku.

Autorollo tsiviilvaidlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Keit Pentus-Rosimannuse vastu esitati tsiviilhagi seoses tema isale Väino Pentusele (sündinud 26. oktoobril 1955) kuulunud autofirma Autorollo pankrotiprotsessiga. Harju Maakohus ei rahuldanud 27. juunil 2014 Autorollo pankrotitoimkonna hagi Keit Pentus-Rosimannuse suhtes, kohus jättis Keit Pentus-Rosimannuse menetluskulud pankrotitoimkonna kanda. 30. juunil 2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega OÜ Autorollo nõue tütarettevõtte asutamisega tekitatud kahju osas jäeti Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata. Tühistatud osades tegi ringkonnakohus uue otsuse, mõistes välja mitu kahjusummat, samuti jäid kostjate kanda menetluskulud.

Keit Pentus-Rosimannus nimetas otsust ebaõiglaseks, kuid astus selle tõttu välisministri ametist tagasi. Ta kaebas otsuse edasi ja Riigikohus võttis kassatsioonikaebuse menetlusse. 13. aprillil 2016 jättis Riigikohus oma otsusega neli hageja nõuet viiest Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata, kuna nõude aluseks esitatud asjaolud jäid maa- ja ringkonnakohtus osaliselt tõendamata. Ühe nõude osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse vale tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

21. oktoobril 2016 jättis ringkonnakohus kogu hagi kõigi nõuete osas Keit Pentus-Rosimannuse suhtes rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kanda. Riigikohus saatis lahendi ringkonnakohtusse tagasi, nõudes peamiselt selle põhjalikumat põhjendamist. 2. märtsil 2018 jättis ringkonnakohus jõusse otsuse, et kõik nõuded Keit Pentus-Rosimannuse vastu on alusetud ning menetluskulud peavad kandma pankrotihaldurid Martin Krupp ja Katrin Prükk.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

10. augustil 2012 abiellus ta Rain Rosimannusega, augustis 2021 sündis tütar. Tema vend Sten Pentus on vormelisõitja.[2][3]

Artiklid, uudised

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast. Postimees, 18. oktoober 2022.
  2. ↑ https://web.archive.org/web/20160304134145/http://eestinaine.ohtuleht.ee/608689/onneliku-pere-laps-keit-pentus Õnneliku pere laps Keit Pentus (Eesti Naine 30. september 2011)
  3. ↑ https://web.archive.org/web/20200815195325/https://database.motorsportmagazine.com/database/drivers/sten-pentus Sten Pentus (Motor Sport Magazine)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Portaal Nõmme
Eelnev
Jaanus Tamkivi 		Keskkonnaminister
2011–2014 		Järgnev
Marko Pomerants
Eelnev
Anne Sulling (kt) 		Välisminister
2014–2015 		Järgnev
Marina Kaljurand
Eelnev
Martin Helme 		Rahandusminister
2021–2022 		Järgnev
Annely Akkermann
Kuni 1940. aastani
Eksiilis
Alates 1991. aastast
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keit_Pentus-Rosimannus&oldid=6704676"