Uue-Põltsamaa mõis
Uue-Põltsamaa mõis (saksa keeles Neu-Oberpahlen) oli mõis Viljandimaal Põltsamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Mõisasüda asub Põltsamaa jõe vasakul kaldal, praktiliselt otse lossi vastas üle jõe. Pärast mõisaomaniku, saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelase Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud Jakob Heinrich von Lilienfeld. Enne jagamist kuulusid Venemaa keisri Peeter I riiginõunikule, Heinrich Claus von Fickile kolm kihelkonda – Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani. 1750. aastal jagati Põltsamaa lossile kuulunud maad nii, et Põltsamaa jõe paremkaldale jäi Vana- (Schloß-Oberpahlen) ja vasakkaldale sai Uue-Põltsamaa mõis (Neu-Oberpahlen).
Lilienfeldide perekonna omandusse: Karl Reinhold Georg von Lilienfeld (1790–1875), Eduard Karl Balthasar von Lilienfeld (1825–1903), Friedrich Karl Heinrich von Lilienfeld (1871–1945) jäi mõis kuni 1919. aastani, mil see riigistati 1919. aasta maareformiga.
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisaansambel härrastemaja, kõrvalhoonete ja mõisapargiga rajati 18. sajandi kolmandal veerandil.[1]
Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Seda kaunistasid tahvliteks jagatud seinapinnad, peenelõikeline hammaskarniis, kannelüüridega friis, peeglid ja ampiirstiilis kahhelahjud. Väärtuslikke interjöörielemente nagu ahje ja stukk-kaunistusi – leidus teisteski ruumides. Barokne härrastemaja on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad ühtlases rütmis akende ning petikakendega. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitis hoone põhjatiival on pärit hilisemast ajast.[1]
1921. aastal kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool (hiljem Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Põltsamaa Keskkool) kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil Põltsamaa Keskkooli kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse.[2] Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004.
Mõisa omanik Jakob Heinrich von Lilienfeld rajas mõisa 1770. aastal puudrivabriku. Selles valmistati nii odavat valget juuksepuudrit kui ka kallist värvilist näopuudrit; nisu hangiti eelkõige Kuusiku mõisast, mis kuulus ka Lilienfeldile ja kus oli ka 1780. aastast alates vasknaelu valmistanud vasevalamiskoda. Aastatulu oli mõnisada rubla. Üleminek Torma pastori Georg Eisen von Schwarzenbergi leiutatud tehnoloogia järgi toodetud kartulitärklise kasutamisele nisujahu asemel odavdas puudrit ning andis seega omanikule enam kasumit. Võistluses oma sugulase von Lauw'ga (Ficki väimehe Johann Woldemar von Lauwga) oli Lilienfeld loonud nii selle vabriku sisustamise kui ka elumajade ehitamise teel Uue-Põltsamaa aleviku. Sinna asusid elama saksa käsitöölised. Seega oli Põltsamaa asulas nüüd kuni 500 elanikku, suuremalt jaolt sakslased.[3] Puudril oli Liivimaa linnades ja isegi Peterburis suur müügiedu.[4]
Kõrvalhooned
[muuda | muuda lähteteksti]
Uue-Põltsamaa mõisa hoonestusest ja haljastusest alates 1877. aastast annab hea ülevaate Ajalooarhiivis olev mõisa kaart: toona kuulus mõisa majapidamisse kaks veskit ja kaks saeveskit, rehi, ringlaut lehmade jaoks, härjatall, hobusetall, viinavabrik, õllekoda, trahter, kaks kasvuhoonet, sepikoda, hulk aitasid ja keldreid. Häärberi juures olid ka valitseja ja järelevaataja ning töötajate elamud.
Mõisapark
[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisapark rajati Prantsuse stiilis regulaarpargina, selle teedevõrgustik on osaliselt säilinud. Nüüdseks on park muutunud kõrgete puudega parkmetsaks.
Wilhelm Stavenhagen kirjeldab kogumikus "Album baltischer Ansichten" Uue-Põltsamaad: Ilusad aiad, alleed ja saar jõe keskel muutsid kogu selle paikkonna ööbikute eluasemeks. Missuguseid varjulisi radu, pärnade sõõre, meeldivaid puhkekohti, orvasid, haljaid lehtlaid, läbipaistmatuid tihnikuid ja muid huvitavusi see pakkus! Kõikjal lõikus läiklevaid ojasid ja tiike sesse maastikku, mis oli tervikuks ühendatud kaarsildade abil. Praegu asub lisaks säilinud teedevõrgustikule peaallee lõpus väike kõrgendik – Murelimägi, kus oli varem kasvuhoone.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Uue-Põltsamaa mõis[alaline kõdulink]. Eesti kultuurilugu. Vaadatud 02.12.2012
- ↑ Uue-Põltsamaa mõis. Mõisaportaal www.mois.ee. Vaadatud 05.12.2012
- ↑ 3,0 3,1 Uue-Põltsamaa mõis. Põltsamaa turismi koduleht. Vaadatud 25.01.2012
- ↑ Uue-Põltsamaa mõis. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 05.12.2012
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Uue-Põltsamaa mõis (Põltsamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uue-Põltsamaa mõis |
Kirik: Põltsamaa
Mõisad: Adavere mõis | Kaavere mõis | Kaliküla mõis | Lustivere mõis | Mällikvere mõis | Pajusi mõis | Põltsamaa mõis | Rutikvere mõis | Tapiku mõis | Uue-Põltsamaa mõis