Johannes XV
Johannes XV | |
---|---|
Valitsemisaja algus | August 985 |
Valitsemisaja lõpp | Märts 996 |
Eelkäija | Johannes XIV |
Järeltulija | Gregorius V |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | Märts 996 |
Surmakoht | Rooma |
Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996. Ta oli 137. paavst.
Johannes (Giovanni) oli sündinud Roomas ja ta oli Gallina Alba preestri Leo (Leone) poeg. Pärast teda on vaimulike poegadest paavstiks saanud vaid Johannes XVIII.
Johannes sai Benedictus VII ajal San Vitale kardinalpreestriks. Ta oli õpetatud vaimulik ja mitme teose autor.
Paavstiks saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV valiti paavstiks pärast vastupaavst Bonifatius VII surma augustis 985 kuuria ametnike ja Crescenzi (Crescentii) suguvõsa poolt. Ta pühitseti ametisse 6. augusti ja 5. septembri vahelisel ajal.
Mitme krooniku (Marianus Scotus, Godefridus Viterbiensis) väitel valiti enne teda 985 augustis paavstiks kardinaldiakon Johannes, kes suri enne ametisse pühitsemist, kuid kes olevat valitsenud neli kuud, mistõttu mõnes varasemas paavstide loendis on hilisemat Johannest peetud ka Johannes XVI-ks.
Suhted Saksa-Rooma keisriga
[muuda | muuda lähteteksti]Saksa-Rooma keisri Otto III ema Theophano külastas 989. aasta lõpus Roomat. Theophano suri 15. juunil 991 ja Roomas asus võimu teostama patriits Giovanni Crescenzi, kelle suhted paavstiga pingestusid sedavõrd, et Johannes XV põgenes suvel 995 Roomast Sutrisse.
Paavst saatis saadikud Otto III juurde, kellelt ta palus Rooma aadlike eest kaitset. Crescenzi pidas paremaks paavstiga ära leppida ja lubas tal Rooma tagasi pöörduda, kuid Otto III otsustas veebruaris 996 lahkuda Regensburgist ja minna Itaaliasse.
Suhted Inglismaaga
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV vahendas Inglise kuninga Æthelred II ja Normandia hertsogi Richard I tüli ning saavutas Trevi abti Leo abiga vaenupoolte vahel 1. märtsil 991 Roueni rahuleppe sõlmimise.
Suhted Kiievi-Venega
[muuda | muuda lähteteksti]Kiievi suurvürst Vladimir Püha saatis 991 saadikud Rooma, paavst Johannes XV saatis omakorda Kiievisse kolm saadikut.
Suhted Poolaga
[muuda | muuda lähteteksti]Poola vürst Mieszko I soovis 992 saada Johannes XV vasalliks, et leida kaitset Saksa ja Tšehhi valitsejate rünnakute vastu.
Suhted gallikaani piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Saint-Basle de Verzy sinod tagandas 17. juunil 991 Prantsusmaa kuninga Hugues Capet' nõudel Reimsi peapiiskopi Arnouli, kelle asemele määrati Gerbert.
Hugues soovis, et Johannes XV tunnustaks Arnoul'i tagandamist, kuid paavst toetas Arnoul'i, mistõttu gallikaani piiskopid taunisid paavsti, et too sekkuvat nende siseasjadesse. Paavst kutsus osapooli 992 Rooma, et arutada tekkinud tüli, kuid gallikaani piiskopid pidasid Chelles'is sinodi, kus leidsid, et paavst on tühistanud mitmed kirikuisade otsused.
Johannes XV ei soostunud Arnoul'i tagandamisega ja 2. juunil 995 Mouzon'is peetud sinodil tunnustas paavsti legaat Santi Bonifacio e Alessio kloostri abt Leo Reimsi legitiimse peapiiskopina Arnoul'i.
Paavst kinnitas Noyoni piiskopkonna privileegid.
Suhted Itaalia piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV rajas 987 Amalfi peapiiskopkonna. Ta andis 994 palliumi Salerno peapiiskopile Grimoaldole.
Suhted Saksa piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Johanens XV kinnitas Hamburgi peapiiskopkonna privileegid.
Suhted Tšehhi piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Johanes XV lubas 989 Adalbertil (Vojtěch) ajutiselt taanduda Praha piiskopi ametist ja siirduda kloostrisse, kuid 993 saatis ta Tšehhisse tagasi.
Ulrichi kanoniseerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV kanoniseeris 31. jaanuaril 993 Augsburgi piiskopi Ulrichi. See oli esimene kaasaegne kanoniseerimisprotsess, mille paavst läbi viis.
Kloostrireform
[muuda | muuda lähteteksti]Johanes XV kinnitas Pavia, Fulda, Trieri Sankt Maximuse, Konstanzi Gregoriuse, Lorschi Sankt Nazariuse, Břevnovi ja Sant Pere de Rodesi kloostrite privileegid.
Uued kardinalid
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV määras 20 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Gregorius V.
- Adalbéron d'Ardenne
- Aldemarus (Aldemaro)
- Benedictus (Benedetto), diakon
- Benedictus (Benedetto), diakon
- Benedictus (Benedetto), San Stefano al Monte Celio kardinalpreester
- Bonizzone
- Bruno von Kärnten
- Crescentius (Crescenzio). Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
- Crescentius (Crescenzio), kardinalpiiskop
- Gregorius (Gregorio)
- Ianuarius (Gianviero)
- Johannes (Giovanni), San Clemente kardinalpreester
- Johannes (Giovanni), San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
- Johannes (Giovanni), Santi XII Apostoli kardinalpreester
- Johannes (Giovanni), diakon
- Johannes (Giovanni), diakon
- Leo (Leone), Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
- Leo (Leone), San Sisto kardinalpreester
- Stephanus (Stefano)
- Teobaldus (Teobaldo)
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Johannes XV suri märtsis või aprillis 996 Roomas haiguse tagajärjel ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Fedor Schneider: Papst Johann XV. und Ottos III. Romfahrt. Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung 39, 1923: 193–218.
- Karl von Zmigród Stadnicki: Die Schenkung Polens an Papst Johannes XV. (um das Jahr 995). Freiburg, 1911.
- Heinrich Gisbert Voigt: Die Schenkung Polens an Papst Johannes XV. Altpreußische Monatsschrift 48, 1911: 626–643.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artikkel Johannes XV kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Johannes XV kohta. (inglise keeles)
- Johannes XV dokumendid.
- Johannes XV kardinalid.
- Artikkel Johannese nimelisest kardinalist. (inglise keeles)
- Artikkel paavst Silvester II-st. (inglise keeles)
- Artikkel Augsburgi piiskopist Ulrichist. (inglise keeles)
- Artikkel Amalfist. (inglise keeles)
- Artikkel piiskop Adalbertist. (inglise keeles)
Eelnev Johannes XIV |
Rooma paavst 985–996 |
Järgnev Gregorius V |