Mine sisu juurde

Leo V (paavst)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib paavstist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Leo V.

Leo V
Valitsemisaja algus 903
Valitsemisaja lõpp 903
Eelkäija Benedictus IV
Järeltulija Sergius III
Sünnikoht Priapi
Surmakuupäev 904
Surmakoht Rooma

Leo V oli paavst suvel või sügisel 903. Ta oli 118. paavst.

Leo sündis Priapis ja oli Salvador Miranda andmetel primicerius Christophoruse sugulane.

Leo sai Priapi koguduse preestriks. Miranda järgi võis ta olla munk ja paavst Johannes IX võis ta 898 määrata kardinalpreestriks.

Kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi valiti Leo V paavstiks augustis 903 Formosuse toetajate poolt. Miranda oletab, et ta võis saada paavstiks ajavahemikus juuli lõpust 28. oktoobrini 903. Kelly arvates võib mitteroomlasest vaimuliku valimine viidata lahkhelidele Formosuse toetajate seas, lisaks võis valijatele avaldada muljet Leo laitmatu maine. Koguni Napoli Auxilius tunnustas Leo V pühadust.

Leo V vabastas Bologna kanoonikud maksudest.

Leo V valitses 30 päeva, kuni Roomas puhkenud rahutuste käigus haaras võimu kardinal Christophorus, kes lasi Leo V heita Castel Sant'Angelo kindlusse. Kelly oletab, et kuna ka Christophorus oli Formosuse toetaja, siis võis Formosuse toetajate seas valitseda tugevaid erimeelsusi.

Tänapäeval tunnustatud versiooni järgi kägistati Leo V 904. aasta algul Sergius III käsul koos vastupaavst Christophorusega Roomas Castel Sant' Angelo kindluses surnuks ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Miranda andmetel suri ta septembris 903. Catholic Encyclopedia eeldab, et Leo V võis vanglas või mõnes kloostris surra loomulikku surma.

Kelly vahendab üht Bretagne'i legendi, mille järgi oli hiljem pühakuna austatud Tréguieri kloostri rajaja Tugdual siirdunud palverännakule Rooma ja soovinud saada paavsti jutule. Parasjagu valitud Roomas uut paavsti ja valik langenud üllatuslikult Tugdualile, kes võttis nimeks Leo Britigena ja keda seostatakse Leo V-ga.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Benedictus IV
Rooma paavst
903
Järgnev
Sergius III